Hõisata on veel vara

Ehkki 3,5protsendiline teise kvartali majanduskasv oli tore positiivne üllatus, ei maksa sellest veel eufooriasse sattuda.

Üsna kiire majanduskasv tuli majandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul peamiselt tänu välisnõudluse kasvule.

„Sisenõudluse osas võib täheldada tarbimisjulguse mõningast taastumist endiselt kahanevate sissetulekute taustal, kuid tarbimise kasvu võib oodata alles aasta lõpus, vahendab Sääliku sõnu E24.ee.

Mina seda optimismi suurema sisetarbimise osas nii väga ei jaga. Pigem ootan sisetarbimise paigalseisu või kahanemist.

Statistikaameti kohaselt kasvas tööpuudus kõige kiiremini just selle aasta esimeses kvartalis – 4,3 protsendipunkti 19,8 protsendini. See tähendab, et järgnevate kvartalite jooksul hakkavad töötute koondamisrahad ning töötukindlustushüvitised otsa saama. Tõsi, tasapisi on hakanud ka uusi töökohti tekkima, aga tõesti tasapisi. Samas on uued töökohad ilmselt vanadest madalamapalgalised.

Ka välisnõudluses võib tulla peagi tagasilööke. USA Föderaalreserv hoiatas üleeile õhtul, et maailma suurime majanduse taastumine on pidurdumas, Inglise Pank alandas eile Suurbritannia majanduse kasvuprognoosi, metsatulekahjud alandavad Venemaa majanduskasvu, Hiina kinnisvaraturg sarnaneb püssirohutünnile ning eurotsooni riigid mõtlevad majanduse stimuleerimise asemel eelarvete kärpimisele. Pole just väga roosiline perspektiiv.

Paljud analüütikud loodavad kiiresti kasvavatele arenevatele turgudele eesotsas Brasiilia, Venemaa, India ja Hiinaga (BRIC-majandused). Kuid David Rhodes maailma juhtivast konsultatsioonifirmast Boston Consulting Group pööras tähelepanu asjaolule, et 70% maailma majandusest annavad siiski arenenud riigid ning arenev Aasia vaid 18%.

„Seitsekümmend protsenti ei saa elada 18 protsendi kasvu arvel,“ toonitas ta ajalehele Financial Times.

Seoses eurole üleminekuga võib oodata välisinvesteeringute aktiviseerumist, aga taolise ebakindla globaalse makromajandusliku väljavaate puhul jäävad investorid ettevaatlikuks.

Muuseas, püsihindades arvestatuna oli meie majanduse suuruseks 2. kvartalis 35,3 miljardit krooni, mis oli vaid 1,4% enam, kui 2005. aasta teises kvartalis.

Esimest korda pärast taasiseseisvumist on aga inimeste palgatase langenud ning tööpuudus on ilmselt kõigi aegade kõrgeim. Pole just suur sisetarbimise mootor.