Kui Tallinna börsi tõusu taga on peamiselt kodumaised väikeinvestorid ehk eraisikud ning väikeettevõtted (paljudel puhkudel on tegemist ka siin üksikisikutega, kes maksude optimeerimiseks teevad seda ettevõttena), siis Ameerika väikeinvestorid pole 13 kuud kestnud tõusust eriti osa saanud.
Avatud fondid on USA aktsiate suhtes olnud viimasel aastal aneemilised, kirjutab The Wall Street Journal. Seal on kasvanud nõudlus võlakirja- ja arenevate turgude fondide järele. Aktsiaturgudel möllavad peamiselt riskifondid ja teised professionaalsed investorid. Alates tehnoloogiamulli lõhkemisest kümme aastat tagasi on väikeinvestorid USA aktsiate vastu olnud üsna leiged, kirjutab mõjukas majandusleht.
Teine eripära, mis iseloomustab USA aktsiaturge, on väike kauplemismaht, mis võib viidata sellele, et üle aasta kestnud tõusul võib peagi olla lõpp. Alates märsist on vaid kolmel päeval olnud kauplemismaht suurem kui eelmise aasta keskmine. Esmaspäeval, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis esmakordselt pärast 2008. aasta sügist üle 11 000 punkti taseme, oli New Yorgi börsil kauplemismaht 4,75 miljardit väärtpaberit võrrelduna 5,54 miljardiga, mis oli 2009. aasta keskmine.
Alates 2009. aasta märtsist on maailma enim jälgitav aktsiaindeks kerkinud 68 protsenti.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar