Silicon Valley Vene moodi

Veidi vähem kui kaks aastat tagasi kirjutasin loo pealkirjaga „Venemaa majandus seisab ühel jalal“ - see jalg on nafta-ja gaasitööstus. Tollane kirjutis ei olnud muidugi mingi Ameerika avastamine. Seda teavad kõik, kes vähegi idanaabri majandusega kursis on ning eelkõige venelased ise.

Paraku oli neid, kes seda kõva häälega välja ütlesid (vähemalt finantsturgudel), väga vähe. Valdavaks (või vähemalt häälekaimaks) arvamuseks on seni nafta- ja gaasihindade kerkimine ning sellest tulenev Venemaa suur potentsiaal investoritele.

Nüüd hakkab olukord tasapisi muutuma. The New York Times kirjeldas nädalavahetusel, kuidas venelased hakkavad looma oma teaduslinnakut, mille eeskujuks on Californias asuv kuulus Silicon Valley.

Aga nagu Venemaal tihti kombeks, ei tule initsiatiiv mitte altpoolt vaid Kremlist. Moskva lähedal asuvas esialgu nimeta kohas on praegu vaid porised põllud, kasevõsa ning riiklikule põllumajandusinstituudile kuuluvad hooned, kirjeldab asukohta ajaleht. Ehkki analoogilisi ideid on õhus olnud juba aastaid, sai nimetatud projekt riigilt 200 miljonit dollarit ning juba esimesel kuul käis terve rida Kremli ametnikke eesotsas mõjuvõimsa presidendi administratsiooni asejuhi Vladislav Surkoviga Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga tutvumas. Surkovi sõnul võimaldab uus linn isoleerida uusi ärisid bürokraatia kammitsast, mis valitseb Venemaa valitsust täna.

Teaduslinnakut hakkab üles ehitama ja juhtima valitsuse rahastatav fond. Raha hakkab eraldama nõukogu, keda juhib omal ajal Venemaa privatiseerimist juhtinud Anatoili Tšubais.

Eraldi on loodud teadusnõukogu, kes hakkab otsustama, missugustel firmadel lubatakse teaduslinnakusse asuda. Kogu projekti, mille üheks kaasjuhiks on oligarh Viktor Vekselberg, väljamõtlejaks on Kremli bürokraatidest koosnev Moderniseerimise komisjon. Vekselberg määrati kaasjuhiks sellepärast, et ta investeerib päikesepaneelide projekti.

Seni pole mitte kuidagi suudetud Venemaa teaduspotentsiaali kommertsialiseerida. Varasemad riigi poolt finantseeritud riskifirmad mingit märkimisväärset kommertsedu pole saavutanud ja suured kahtlused on ka uue teaduslinnaku suhtes.

Barnaulist pärit California riskikapitalifirma asutaja Jevgeni Zaitsev ütles Venemaa riskikapitalifirmasid iseloomustades, et mida vähem kontrolli, seda parem. „Kui valitsus kontrollib riskifonde, ei tule sealt mingeid riskifonde,“ lisas ta.

Aga see-eest on Vene päritoluga spetsialistid väga hinnatud päris Silicon Valleys. San Francisco piirkonnas pidi venekeelseid spetsialiste olema kokku 30 kuni 60 tuhat, neist tuntuim Google’i asutaja Sergei Brin. Tõsi, Brini vanemad emigreerusid juba nõukogude ajal, kui Sergei oli kuue aastane.

Samas ei taheta tunnistada oma vajakajäämisi. Nimelt sattusid Davosi majandusfoorumis ühte diskussioonipaneeli Delli asutaja Michael Dell ja Venemaa peaminister Vladimir Putin. Kui Dell olevat Putinilt küsinud, kuidas nad saaksid kaasa aidata Vene infotehnoloogiasektori arengule, käratas Putin: „Me ei vaja abi. Me pole invaliidid.“

Antiviirusprogrammide ettevõtte Kaspersky Lab asutaja Jevgeni Kasperski sõnul on Venemaal palju andekaid programmeerijad, aga nende hulgas on väga vähe ettevõtjaid. „Raudne eesriie on nende peas,“ kinnitas ta.

Asi on selles, et vanad teadlaslinnad olid suletud ning elasid paljuski isoleeritud enklaavidena, mistõttu oldi isoleeritud ka reaalsest elust.

Probleem on ka selles, et teadlased ei saa päris hästi aru, mida neilt tahetakse. „Neilt ei taheta ei uut aatomipommi ega uut televiisorit,“ võttis probleemi kokku anonüümseks jäänud Kremli nõunik.