Eesti riigi nõustaja maksab liiga suuri kompensatsioone

Kui Eestil õnnestub tõesti uuest aastast liituda eurotsooniga, siis üheks institutsiooniks, keda selle eest tänada tuleks, on ilmselt investeerimispank Lazard. Tänu panga nõuandele nõuda Eesti Telekomilt lisadividende ning lubadusi maksta neid ka järgneval aastatel, võttis Eesti riik ehk rahandusministeerium TeliaSonera pakkumise vastu. Lazardi nõuanne oli geniaalne riigi, aga jesuiitlik väikeaktsionäride seisukohast. Sisuliselt koheldi Eesti riiki teiste aktsionäridega võrreldes erinevalt, lubades talle lisarahavoogusid tulevastelt dividendidelt saadavate maksude näol.

Investeerimispankadel, kelle tulud on väga suures sõltuvuses töötajatest, on boonuste osakaal väga suur. Boonusteks makstakse reeglina pool pankade tuludest. Eelmisel aastal hakkas aga investeerimispankurite boonuste üle suur kisa. Eriti suureks peksupoisiks sai Goldman Sachs, kes andis avalikkuse survele järele ning maksis eelmisel aastal boonusteks vaid 36 protsenti panga tuludest. Vaatamata üldisele hoiakule maksis Lazard aga eelmisel aastal boonusteks tervelt 86 protsenti ettevõtte tuludest, kusjuures pank ise sai 130 miljonit dollarit ehk 1,68 dollarit aktsia kohta kahjumit.

Kuna Lazard ei ole saanud maksumaksjate raha (ma ei mõtle siin meie ja teiste riikide poolt konsultatsioonide eest maksmist), siis ei saa ka mitte keegi ei otseselt ega kaudselt boonuste vähendamist nõuda. Suur boonuste protsent teeb aga murelikuks analüütikud ja investorid, kirjutas nädalavahetusel investeerimisajaleht Barron's.

Alates 2005. aastast, mil Lazard läks börsile, seadis ettevõte boonuste maksmise eesmärgiks 57,5 protsenti käibest. Analüütikud on aga skeptilised, et Ken Jacobs, kellest sai pärast legendaarse Bruce Wassersteini surma eelmise aasta oktoobris uus tegevjuht, on väga aldis seda protsenti vähendama.

Optimistid usuvad, et boonuste vähendamine tuleb kasuks eelkõige pangatöötajaile endile, sest väiksem kulu suurendab kasumit ning mõjub soodsalt aktsia hinnale. Panga töötajad omavad aga 38 protsenti panga aktsiatest. Analüütikud ennustavad Lazardi selle aasta kasumiks 2,25 dollarit aktsia kohta ning boonusteks makstakse 60 protsenti. 50protsendilise boonuste maksmise taseme korral kasvaks kasum 3,34 ning 46 protsendi korral (niipalju maksab näiteks Lazardiga võrreldav konkurent Greenhill) 3,80 dollarit aktsia. See tähendaks aga aktsia hinna kerkimist üle 50 dollari taseme ning teeks panga töötajad hoobilt 700 miljoni dollari võrra rikkamaks.

Lazardi kompensatsiooniga mitte seotud kulud on kasvanud 20 protsendini, mis tähendab, et aktsionäridele jääb vaid 20 protsenti käibest, millest omakorda läheb samuti kolmandik töötajatele.

Nagu öeldud, paljudele analüütikutele see ei meeldi ning Dan Harris Goldman Sachsist eemaldas eelmisel kuul Lazardi nn eliitaktsiate nimekirjast.

Aga on ka vastupidiseid seisukohti. Investeerimisfirma Ticonderoga Securities analüütik Douglas Sipkin hakkas äsja Lazardi aktsiat katma ning andis sellele ostusoovituse hinnasihiga 46 dollarit. „Me usume, et selles on kõik käibeelemendid. Seal on elavnemine ühinemiste ja ülevõtmiste turul, stabiilsed tulud restruktureerimisest ning läbimurre varahalduses. Puuduv lüli on kompensatsioonidistsipliin“ kirjutas ta.

Siiski soovitab Reutersi andmetel 8 analüütikut aktsiat osta, neli soovitab hoida ning müüa ei soovita mitte keegi.