Kõige olulisem on ettevõtte juht

Investeerimiskõlbulike aktsiate valimiseks on mitu võimalust. Kõige tavalisem on alustamine ettevõtete fundamentaalanalüüsiga ning selle põhjal investeerimisobjekti väljavalimine. Fundamentaalanalüüsi põhjal teevad investeerimisotsuseid kõik professionaalsed investorid ja nii soovitatakse teha ka väikeinvestoritel.

Lisaks numbritele tuleks aga vaadata ka börsiettevõtet kui organisatsiooni. Ma ise pole teinud peaaegu ühtegi investeerimisotsust pelgalt ettevõtte viimase kvartali või isegi aasta majandusaruande ning analüütikute püha numbri p/e suhte ehk aktsia hinna ja kasumi suhte põhjal. Tõsi, ühel juhul, kui ma ei osanud valida kahe võrdse ettevõtte vahel, sai otsustavaks tõesti p/e suhe.

Minu jaoks on väga oluline firmakultuur. Kuidas suhtleb ettevõte avalikkuse ja aktsionäridega? Kui sujuvalt toimuvad tegevjuhtide vahetused? Millised on ettevõtte suhted klientidega? Ja kõige tähtsam - mis on ettevõtte eesmärk ja missioon?

Aga on ka kolmas võimalus, millest kirjutasid hiljuti investeerimisportaal MarketWatch ning ajaleht The Wall Street Journal. Paljud fondid alustavad ettevõttega tutvumist selle juhist.

„Tavaliselt ma alustan kohtumist ütlusega, et enne kui me hakkame rääkima teie ettevõttest, räägime kõigepealt teist endast,“ lausus MarketWatchile Evermore Global Value ja Evermore European Value fondide juht David Markus. Juhiga tuleks rääkida nii enne kui pärast aktsiate soetamist.

Väikeinvestoritel ei ole reeglina võimalust juhiga pidevalt suhelda. Nende suhtlus tegevjuhiga piirdub passiivselt ajakirjanduse vahendusel suhtlemisega ning võimalus küsimusi esitada avaneb reeglina vaid aktsionäride üldkoosolekutel.

Üheks ohuks fondijuhtide pideval suhtlusel ettevõtte juhtidega on see, et suhted võivad areneda liiga sõbralikeks ja fondijuht võib muutuda ettevõtte vigade suhtes pimedaks.

Tugeva tuumikinvestori olemasolu korral võib aga tihti tekkida küsimus, kes tegelikult ettevõtet juhib - kas ametlik tegevjuht või kõrvalkabinetis istuv suuromanikust nõukogu esimees. Hoiatavateks näideteks on Delli juht Michael Dell ning kohvikuketi Starbucks juht ja hing Howard Schultz, kes mõlemad taandusid juhi kohalt kümnendi alguses, aga olid sunnitud mõni aasta tagasi tegevjuhi ameti taas oma nimele võtma.

Tallinki puhul on meil päris hästi teada, et laevafirmat juhib Enn Pant, aga kas Nordeconi juhib tegelikult Jaano Vink või Toomas Luman, kas Marko Ehitust juhib Tõnu Toomik või hoopis Toomas Annus, seda ma väga täpselt ei tea. Olympic EG juhi nime ei oska ma peast ilma nende kodulehele minemata isegi nimetada, aga ühe ajakirja kaanelt saab lugeda Armin Karu teisest tulemisest. Minu vaist ütleb, et tegelikult juhib kasiinokompaniid ikkagi Karu.

Kümmekond aastat tagasi kirjeldas ajakiri Fortune, kuidas Nokia tollane juht Jorma Ollila lihavõtete paiku suvila saunast jäätükkide vahele ujuma sulpsas. Mainekas majandusjakiri pidas seda vajalikuks detailiks kirjeldamaks tol ajal maailma esikümnesse kuuluva ettevõtte juhi harjumusi. Ma olen lugenud kümnete kaupa artikleid selle kohta, mis kell maailma suuremate firmade juhid ärkavad, mis sporti teevad ja milline on nende pereelu. Paraku ei saa meie väikeinvestorid suurt midagi taolist lugeda meie ettevõtete juhtide kohta.

Ehkki ettevõtete tegevusest, eriti analüütikute kommentaare majandustulemuste kohta saame lugeda massiliselt, ei tea me kuigi palju oma börsiettevõtete juhtidest. Ehk vaid pelgalt seda, et keegi on segatud maadevahetuse skandaali võib kuidas keegi kalu röstib. Pole siis ime, et börsiettevõtete maine nii madal on.

Börsiettevõtete juhid, olge avatumad!