esmaspäev, 29. märts 2010

Võlakirjainvesteeringute paremad päevad on läbi

Mõned kuud tagasi üllatas maailma suurim võlakirjafondivalitseja, PIMCO, mille Total Return Fundist sai sel kuul ka kõigi aegade suurim fond mahuga 214,3 miljardit dollarit, et palkab kaks aktsiafondide tippspetsialisti Anne Gudefini ning Charles Lahri ning hakkab pakkuma investoritele ka aktsiafonde.

Selge on ka selle sammu loogilisus. Fondi üks kaasjuht, võlakirjakuningaks tituleeritud Bill Gross, kinnitas reedel Bloombergi raadiole, et võlakirjade paremad päevad on möödas ning soovitas investoritel soetada väiksema võlakoormusega riikide, nagu Saksamaa ja Kanada riiklikke võlakirju ning ettevõtete võlakirju, mis on suurema tootlikkusega.

Kuna USA majandus tugevneb ning intressid hakkavad kasvama, ei ole enam mõistlik väga palju võlakirjadesse investeerida, arvab Gross.

Aga seni on investorid paigutanud raha just võlakirjafondidesse. Morningstari andmetel on viimase 14 kuuga läinud USA võlakirjafondidesse 409,4 miljardit dollarit, aktsiafondidesse aga samal ajal 11,7 miljardit. Kolm kõige suuremat fondi on kõik võlakirjafondid ning nagu öeldud, on PIMCO fond neist suurim.

Investeerimisõpikud nimetavad võlakirjafonde üsna turvaliseks investeeringuks ning viimased aastakümned on olnud sellele väitele kindlaks tõendiks. USA riiklike võlakirjade hinnad on kerkinud peaaegu kolm järjestikkust aastakümmet samal ajal kui 10-aastase lunastamistähtajaga võlakirjade tootlus on kukkunud 15,8 protsendilt (1981. aasta septembris) 3,89 protsendini eelmisel nädalal. Rekordmadal, 2,03 protsenti, oli nende võlakirjade tootlus 2008. aasta detsembris, kirjutab Bloomberg.

USA, Suurbritannia ja Jaapani ülemäärane võlakoormus hakkab lõppude lõpuks suurendama inflatsiooni, mõned kardavad isegi hüperinflatsiooniohtu.

Seni on investorid teinud intressitoodetega raha ning nad usuvad, et see jätkub, ehkki matemaatiliselt pole see võimalik, kinnitas JPMorgani fondijuht Bill Eigen.

Võlakirjafondid võlgnevad oma populaarsuse eelkõige rahaturufondidele, sest nullilähedaste intresside tõttu on ka rahaturufondide tootlused olematud. Intressid aga hakkavad ilmselt aasta-paari jooksult tõusma,  mis tähendab, et pikaajalistesed võlakirjad hakkavad muutuma vähemtulusaks.

„Kui inimesed hakkavad intressitoodetega raha kaotama, ei kõhkle nad hetkekski sealt raha välja võtmast,“ lisas ta.

Varahaldusfirma John Hancock Funds juht Keith Hartstein ütles, et jaeinvestorid on võlakirjafondidesse raha paigutamisega juba hiljaks jäänud ja kipuvad tegema tüüpilist viga tehes investeerimisotsuseid eelnevate perioodide tootlusest lähtudes.

„See on tagasivaatepeegel,“ kinnitas Hartstein.

Kommentaare ei ole: