Üldise kuvandi kohaselt peavad maksumaksjad kinni maksma pankade valeotsused ning valitsuste (loe: maksumaksjate) poolt päästetud pangad on nii häbematud, et maksavad juhtidele suuri palku ja boonuseid.
Mis puutub USA valitsusse, siis õige on päästmise fakt. Tõsi osa panku päästeti vastu nende enda tahtmist, sest 2008. aasta oktoobri lõpus eelmise rahandusministri Henry Paulsoni pakkumine suurpankadele oli „võta või võta“, kirjutas toona The New York Times. Aga USA valitsuse investeeringud pankadesse olid üsna tulusad, sest investeeringud toimusid paljuski eelisaktsiatena ning nende omanikele on dividendid garanteeritud.
Nii tegi USA valitsus Citigroupi rahasüsti kahel korral, 2008. aasta oktoobris 25 ning detsembris 20 miljardit dollarit. Esimese portsu eelisaktsiate eest maksais Citigroup dividende 5 protsenti ning teise eest 8 protsenti aastas. Tõsi, eelisaktsiaid sai valitsus kokku „vaid“ 27 miljardi dollari väärtuses.
Aga see pole veel kõik. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et USA valitsus kavatseb müüa 25 miljardi dollari suuruse osaluse, tänu millele võib teenida 7,19 miljardit dollarit. USA valitsus on juba teeninud 4,27 miljardit dollarit Bank of America eelisaktsiate ja teiste väärtpaberite müümisest, kirjutab ajaleht.
Valitsus palkas Citigroupi aktsiate müügiks Morgan Stanley. Kava kohaselt müüb valitsus Citigroupi aktsiad vaikselt turul, aga vajaduse korral müüakse mingi osa hiljem ka suurte plokkidena.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar