Buffett on löönud kõiki fonde

Legendaarse investori Warren Buffetti juhitav investeerimisfirma Berkshire Hathaway viimase 45 aasta tootlus on olnud keskmiselt 20 protsenti aastas, mille kõrval on väga kahvatud isegi kõige paremad fondid, kirjutab investeerimisportaal MarketWatch.

Mingisugustki võrdlust kannatavad välja vaid Fidelity Magellan Fund, mille keskmine aastane tootlus on olnud alates sellest ajast, mil Buffett võttis Berkshire juhtimise üle, 16,3 protsenti ning Templeton Growth Fund, mille keskmine tootlus on olnud 13,4 protsenti aastas.

Alates 1965. aastast on Berkshire Hathaway A klassi aktsia hind kerkinud keskmiselt 22 protsenti aastas. Buffett ise eelistab hinnata investeeringute tulusust raamatupidamisliku väärtusega, mis on kasvanud 20,3 protsenti aastas.

Need, kes investeerisid 1964. aasta 1. oktoobril 10 000 dollarit Berkshire Hathaway aktsiatesse (inflatsiooni arvestades on selle väärtus täna on umbes 60 000 dollarit) on investeeringu väärtus kasvanud 80 miljoni dollarini. Samal ajal Fidelity fondi pandud investeeringu väärtus on tänaseks kasvanud 9,1 ning Tepleton Growth fondi investeeringute väärtus umbes 2,9 miljoni dollarini.

S&P 500 indeks on kasvanud 45 aastaga (2009. aasta lõpu seisuga) 9,3 protsenti aastas ning 10 000 dollari suurune investeering indeksisse toona oleks täna 560 000 dollarit.

Tegelikult on Buffettil palju suurem strukturaalne vabadus, kui fondijuhtidel, mistõttu nende tootlusi päris ühe puuga mõõta ei saa. Aga erinevus toob samal ajal esile avalike investeerimisfondide piirangud, eriti survet lühiajalises perspektiivis, mis fondijuhtidel lasub.

Buffett on kogu aeg propageerinud lähenemist, et investorid tunneksid ennast pigem ettevõtte omanikena kui investoritena, mis sobib väga hästi tema ülipika investeerimisperioodiga, selgitas Morningstari investeerimisfondide analüütik Jonathan Rahbar.

„Fondijuhid peavad investeeringuid juhtima hästi aastases perspektiivis. Kui nad ei suuda seda teha hästi aasta või paar, hakkab raha fondist välja minema,“ lisas ta.

Surve sunnib aga fondijuhte väärtpaberitega liiga palju kauplema. Keskmise fondi aastane kauplemismaht võrdub fondi mahuga.

Ka mina olen eelistanud pikaajalise kuni ülipikaajalise horisondiga investeeringuid. Ja seni on see strateegia vägagi ära tasunud. Selline strateegia võimaldab tunduvalt rahulikumalt suhtuda ka börsikrahhidesse, mida nn aktiivne investor endale lubada ei saa.