Börsipõhja aastapäev

Homme aasta tagasi langesid USA ja palju teised (ka Eesti) aktsiaturud sajandi suurima finantskriisi madalaimale tasemele ning viimased 12 kuud on toimunud tormiline tõus. Dow Jonesi tööstuskeskmine on sellest ajast kerkinud 61, S&P 500 indeks 68 ning Talllinna börsiindeks OMXT koguni 127 protsenti.

Vana investeerimistõe, osta siis kui veri on tänavatel, paikapidavus sai järjekordse kinnituse. Dow koosseisu 30 liikmest on enam kui 100 protsenti tõusnud 10 ettevõtte (Bank of America, American Express, JPMorgan Chase, Alcoa, Caterpillar, General Electric, Boeing, DuPont, Walt Diseńey ja Hewlett-Packard) aktsiate hinnad.

Aasta tagasi oli investorite elu parim ostuvõimalus. Warren Buffett kirjutas eelmise aasta majandusaruandes, et 12 kuud tagasi sadas kuldvihma. Näiteks Fordi aktsia on selle ajaga kerkinud kahelt dollarilt 13 dollarile. (Üks noor kolleeg küsis mult juba siis, kui Fordi aktsia oli kerkinud üle kolme dollari taseme, et kas võtad kasumi välja. Loomulikult oli vastuseks „ei“).

Täna nii häid ostuvõimalusi ei ole ja kui on, siis on neid väga keeruline leida, aga see ei tähenda, et aktsiaid ostma ei peaks. Värske Barrons kirjutab, et täna peaksid USA aktsiad olema üks paremaid varaklasse maailmas, eriti juhtivaktsiad (blue chips). Investeerimisajakiri tsiteerib prominentset fondijuhti, Bostonis asuvat GMO kaasasutajat Jeremy Granthami, kelle sõnul on tegemist parima varaklassiga järgmise seitsme aasta jooksul, mille keskmiseks tootluseks tuleb peaaegu seitse protsenti (pärast inflatsiooni maha arvamist).

Ka tänane The Wall Street Journal kirjutab, et paljud usuvad, et USA aktsiaturge ootab ees tõus, seda eriti siis, kui intressid hakkavad tõusma. Tavaliselt on intresside tõus aktsiate jaoks küll pärssivaks teguriks, kuid seekord võib olla teisiti. Loogika seisneb selles, et intresside tõusu korral hakkavad võlakirjade hinnad langema ja intresside tõus saab olema ka signaaliks, et majandusel läheb juba paremini.

Barronsi sõnul näivad isuäratavad ka juhtivate Euroopa riikide (Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa) aktsiaturud.

Tallinna börs on juba pea viis aastat tagasi olnud ja jääb ilmselt ka edaspidi suureks kasiinoks. Nüüdseks juba vägagi tõenäoliseks muutunud liitumine eurotsooniga toob siia ilmselt uusi välisinvestoreid (Eestis soovib hakata maaklerteenust pakkuma üks väga suur USA pank). Aga olematuks jäänud likviidsus teeb meie koduturu väga riskantseks ehkki oskuslikele spekulantidele pakub see veel suuremaid võimalusi. Paljuski sõltub sellest, kas valitsus suudab viia Eesti Energia börsile. Kui suudab, siis on Tallinna börsil vähemalt mõneks ajaks küllaltki korralikku tõusuruumi.

Kui aga teatud poliitilised jõud suudavad Eesti Energia IPO nurjata, siis on kohaliku börsi tulevik vägagi tume. Aga jaanipäevaks peaks olema kõik selge.