Devalveerimine tooks vaid häda ja viletsuse

Juuni lõpus ilmus ÄP-s minu kolumn selle kohta, mida ma arvan krooni devalveerimisest. Online'i seda millegipärast ei pandud. Panen siia algse toimetamata variandi.


Kui Äripäev 2007. aasta novembris kirjutas kaaneloo kummitavast D-päevast, kirjutas Eestis enim ekspluateeritud finantsarvaja Kristjan Lepik oma investeerimisportaalis, et oleme paraja ämbriga maha saanud. Veidi enam kui aasta hiljem kuulsin raadios sama mehe seisukohta, et Eesti majanduse päästmiseks on vaid kaks võimalust, millest üks on krooni devalveerimine.

Pole möödunud aastatki kui tabuteemast (eestlased pole ju kunagi söandanud saatana nime suhu võtta) on vähem kui aastaga saanud messias ning meie majanduse päästja.

Muidugi, pealtnäha oleks krooni devalveerimisel ehk tõesti jumet. On ju taoline radikaalne käik andnud paljudele riikide (Soome ja Rootsi üheksakümnendate alguses, Venemaa, Tai, Mehhiko ning Argentiina sama kümnendi lõpus) majandustele uue hingamise. Igasuguse valuuta nõrgenemine ekspordipartneri valuuta suhtes tekitab konkurentsieelise, on aabitsatõde ning töötas eelpoolnimetatud riikides hästi ka praktikas.
Paraku ei ole seekord meil tegemist tavapärase ehk õpikujuhtumiga. Eelpoolnimetatud olukordades andis devalveerimine positiivse mõju peamiselt sellepärast, et kriis tabas ühte riiki või regiooni. Nüüdse olukorra eripäraks on see, et hädas on kogu maailm ning eksport on ära kukkunud igal pool. Tegemist on kurioosse olukorraga, kus suuremate kannatajate eesotsas on tugeva ekspordiga riigid. Paradoksaalsel kombel oleme saanud eelkõige tänu sellele, et ekspordi osatähtsus on olnud meil nii madal, oma majanduse senise kirstunaela, jooksevkonto bilansi plussi.
Ma kardan, et Eesti majanduslanguse ja tööpuuduse miinused oleks olnud täna tunduvalt suuremad, kui meil oleks tegemist olnud tugevama eksportiva riigiga, kui me tegelikult oleme. Mis oleks juhtunud, kui oleks saanud teoks meie kunagine unistus, et BMW oleks oma tehase Eestisse ehitanud? Ma ei taha sellele mõeldagi.

Aga, mis ikkagi juhtuks, kui riik otsustaks krooni siiski devalveerida?
Juhul kui minna krooni devalveerimisele, tuleks teha seda küllaltki sügavalt, et spekulantide hulgas ei tekiks arvamust, et tulemas on veel, kirjutab Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman aasta alguses ilmunud raamatus „The Reuturn of Depression Economics and the Crisisi of 2008“. Tema sõnul tegi just Mehhiko selle vea, et devalveeris 1994. aastal esialgu vaid 15 protsenti ehk vaid poole sellest, mida analüütikud olid varem soovitanud. Seega peaks ekspordipotentsiaali suurendamiseks krooni devalveerima vähemalt 30 protsenti, ilmselt aga veelgi rohkem.
Pühapäeval saab Eestil viis aastat Euroopa valuutavahetussüsteemi Erm-2 liikmeks olemist. Sellega võttis Eesti kohustuse hoida krooni kursi euro suhtes stabiilsena, mis tähendab et krooni kursi kõikumine euro suhtes ei või ületada 15 protsenti. Kuna euroga liitumuse üheks tinguimuseks on valuutavahetusüsteemis olemist vähemalt kahks aastat, tähendaks devalveerimine koheselt ka hüvastijättu euroga päris pikaks ajaks. Ma kardan, et see lükkuks edasi mitte kaks aastat, vaid tunduvalt rohkem. Ärme unusta, et neli aastat tagasi olime me Euroopa imelapsed, nüüd on meil aga hoopis murelaste staatus, mis tähendab, et ka süsteemi võetaks meid vastu pikkade hammastega.

Hukatuslikuks muudaks aga devalveerimine paljude ettevõtete ja inimeste jaoks, kes on võtnud pankadest laenu.
Nimelt on meie laenuturu üheks eripäraks asjaolu, et kohalikus valuutas (kroonis) antud laenude maht on alla 15 protsendi laenude kogumahust ning ettevõtete laenudest moodustavad valuutalaenud koguni 90 protsenti. Pangad surusid valuutariski täielikult laenuvõtjate kaela. Kuna riik on pea 20 aastat kinnitanud, et krooni kurss euro suhtes on kindel, lasid kliendid sellel ka sündida. Krooni devalveerimisel muutuksid nende inimeste ja ettevõtete jaoks laenukoormus kohe kolmandiku võrra kallimaks.

Eestis on umbes 150 tuhat eluasemelaenu võtjat. Kuna buumi ajal lasti nõudeid laenuvõtjatele nii lõdvaks kui võimalik, on paljud neist väga suure riskiga kliendid. Krooni devalveerimisele lisaks 100 tuhandele töötule ilmselt veel sama palju oma kodust ilma jääjaid. Vaevalt, et see meie majandusele kasuks tuleb.

Rootsi krooni kurss on langenud euro suhtes aastaga ligi 20, vahepeal isegi 25 protsenti, aga seni pole kuulda olnud, et õnn oleks saabunud rootslaste õuele.

Mina kardan, et krooni devalveerimine toob endaga kaasa soovitule risti vastupidise tulemuse ehk ainult häda ja viletsuse.