Redgate – uus fond, aga vanad jutud

See oli vist Indrek Neivelt, kes mõned kuud tagasi ennustas, et finantskriis põhjustab lähiaastatel ennenägematu varade ümberjagamise. Ühinen arvamusega täielikult ning lisaksin omalt poolt, et lisaks omandusele jagatakse lähiaastatel suuremalt jaolt ümber ka klienditurud.

Loomulikult on esimeseks sektoriks, kus varade ümberjaotamine on globaalselt juba pihta hakanud, finantssektor. Kuna Eestis on kahe viimase aasta jooksul ilmselt kõige enam kannatanud kliendigrupiks fondiinvestorid (varahaldusfirmade profid on suutnud kahe aastaga põletada kuni 80 protsenti investorite varast), olen oodanud pikisilmi uute tegijate tulekut. Eestile oleks väga vaja investeerimisfondi (-fonde), kes suudaks investorite raha kasvatada või vähemalt säilitada ka keerulistel aegadel ning laiendaks praegust fondide valikut, mis piirdub investeeringutega vaid endise sotsialismileeri kuulunud riikidega.

Nädal enne jõule esitles avalikkusele uus varahaldus- ja investeerimispangandusettevõte Redgate. Kuna uue firma võtmeisikud on varem olnud seotud kõik erinevate pankadega (Veiko Maripuu Evli, Mart Altvee SEBi ning Aare Tammemäe Nordeaga) võiks selliselt seltskonnalt oodata investeerimispanganduses ja varahalduses ka uut kvaliteeti (ehk nagu moodsas keeles öeldakse uut sünergiat).

Paraku valmistas 16. detsembril toimunud pressikonverents täieliku pettumuse. Ettevõtte kahe suuna, finantsnõustamise ja alternatiivsete investeeringute poole pealt ei öeldud praktiliselt mitte midagi. Varahaldusfirma tegevusplaane tutvustades oldi veidi konkreetsemad, aga oluliselt uut investoritele siiski ei pakuta.

„Koos globaalse finantskaosega on nendes piirkondades, mida oma eelneva pikaajalise tegevuse kaudu hästi tunneme – Venemaal, teistes SRÜ riikides ning Balti riikides – ka tugevate ettevõtete ja kvaliteetsete varade hinnad langenud järsult ja valimatult koos üldise kriisiga. Meie eesmärk on rakendada oma fokusseeritud investeerimisstrateegiat, kogemusi ja sidemeid, et leida parima potentsiaali ja soodsaima hinna kombinatsiooniga ettevõtteid ja väärtpabereid ning investeerida neisse pikaajaliselt, kasutades maksimaalselt ära ka hindade madalseisu perioodi,“ kommenteeris ettevõtte üks partner, Veikko Maripuu uue fondi tegevussuunda pressiteates. Pressikonverentsil toodud esitlusel märgiti, et investeerimisstrateegia põhineb muuhulgas ka pikaajalise kogemusega meeskonnal, professionaalsel fundamentaalanalüüsil, ning 100-protsenilisel pühendumisel.

See kõik on ju ilus, aga taolist juttu olen ma varem korduvalt kuulnud. Värskemalt on meeles poolteist aastat tagasi toimunud Avaroni fonde tutvustaval pressikonverents. Tõsi, investeerimispiirkond, millele keskendutakse, on mõnevõrra erinev, aga seda pigem tegijate, kui investorite jaoks.

Finantsinspektsioonilt juba tegevusloa saanud Redgate Varahaldus kinnitas, et nende poolt juhitavad peamised investeerimisfondid registreeritakse Luksemburgis, mis olevat omaette kvaliteedimärk. Kuidas seni veel mitteeksisteeriva fondi registreerimine saab olla kvaliteedimärgiks, jäi mulle igatahes ebaselgeks.

Muidugi on kahju, et järjekordne fond ei suuda midagi uut pakkuda. Usun, et investorid ootavad fonde, kelle investeerimispiirkond ei piirdu ainult lähiregiooniga, pikisilmi. Selle tõenduseks võin tuua LHV poolt sügisel Pärsia lahe piirkonnale pühendatud ürituse, kus saal oli huvilistest puupüsti täis.

Mulle tundub küll, et investeerimis- ning eriti varahaldussektor vajab uut lähenemist. Vanad jutud ei ole ammu enam huvitavad.