Fondide tootlus on pelgalt turundusvahend

Nii mõnedki on minu artiklitele reageerinud küsimusega, kui suur on minu isikliku aktsiaportfelli tootlus. Osaliselt on küsimused tingitud lihtsalt uudishimust, teisalt aga ärritusest, sest ma olen viimasel ajal teralt fondijuhte kritiseerinud (a’la, mida sa õiendad, mis su enda tootlus on).

Kuna ma olen ikkagi ajakirjanik ja mitte professionaalne fondihaldur, siis pole minult seda mõtet üldse küsida. Tavainvestori jaoks ei ole suurt tähtsust, kas tema portfelli tootlus on kaks või kakskümmend protsenti. Muidugi on sellel tähtsus, aga erinevalt fondidest, on tootlus, eriti aastane või muu lühema aja perioodi tootlus teise või kolmanda järgu tähtsusega. Tavainvestori eesmärk on oma vara kasvatamine mõistliku riskiga. Milline on inimese mõistlik riskimäär sõltub konkreetsest inimesest ja tema majanduslikust olukorrast.

Väga oluline on portfelli tootlus professionaalsete fondidele, sest see on nende kõige tähtsam turundusvahend. Mäletan, kui palju on olnud sõdimist selle kohta, et Äripäevas avaldatavad fondide tootlused oleksid arvutatud ühesuguse metoodikaga. Paraku ei suutnud nad ise metoodikas kokku leppida, sest ajal, kui tootlused oled võrdlemisis lähestikku, sõltus metoodika nüansist üsna palju. Kohati kippus olukord isegi nii absurdseks minema, et fondihaldurite liit ei suutnud ise kokku leppida ja soovisid, et meie töötaks ühesuguse metoodika välja.

Siit ka selgitus, miks fondid kipuvad headel aegadel tootlusi näitama, aga halbadel aegadel kipuvad nad seda maha vaikima. Trigon kirjutas viimase kuu pressiteates mitte fondide tootlikkusest, vaid portfelli kuuluvate ettevõtete majandustulemustest.

Vot nii!