Annus Horribilis – mullide lõhkemise aasta

Aasta tagasi ei suutnud ilmselt mitte keegi maailmas ennustada, milliseks tänase päevaga otsa saav aasta kujuneb.

Seda vaatamata asjaolule, et esimesed mullid olid tolleks ajaks juba lõhkenud ning märke, et olukord võib minna väga hapuks, oli kogunenud juba küll ja küll.

Esimese mulli lõhkemise osalised olime me ise. Tallinna börsil hakkasid aktsiate hinnad kukkuma 2007. aasta veebruaris, millele järgnesid riburadapidi enamik teisi Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturge. Olime ju mõned aastad tagasi selle seltskonna tõusu eesotsas ning seetõttu on ka mõnevõrra loomulik, et meile langes ka langustrendi suunanäitaja „austav“ ülesanne.


Pool aastat hiljem hakkasid kinnisvaramullid lõhkema ka mujal ning 2007. aasta suvel plahvatas esimene miin – investeerimispanga Bearn Sterns’si kaks riskifondi panid pillid kokku. Tegemist oli algava krediidikriisi esimeste ohvritega ning kolmveerand aastat hiljem läks hingusele ka investeerimispank ise. Kulminatsiooni (loodetavasti) saavutas kriis selle aasta septembris, mil läks pankrotti investeerimispank Lehman Brothers.

Sellega oli täielikult rebenenud odava laenu mull, mille pehmemat varianti tajume ka meie, jõhkramal kujul aga Wall Street, Island, Läti ja paljud teised riigid ning regioonid. Mulle tundub, et Balti riikide majanduskriisi tõttu on suurim kannatajaks hoopis Rootsi, mille kroon kukkus vähem kui poole aastaga pea veerandi Eesti krooni võrra 1,43 kroonile (suvel oli Rootsi krooni kurss 1,67 Eesti krooni). Oli ju sügiskuudel Rootsi ajakirjanduse peateemaks hirmu ja õudusjutud Balti riikide kohta. Seega vähemalt osaliselt nimetada Rootsi krooni nõrgenemise põhjuseks Balti riikide majandust, sest nende pangad on siinses regioonis liiga tugevasti eksponeeritud.

Kinnisvaramulli lõhkemisest ning selle põhjustanud krediidikriisist on palju räägitud, aga peaaegu täiesti on tähelepanu alt välja jäänud toorainemulli lõhkemine, mis on olnud sama prominentne. Tõsi, nafta hinna kukkumisest kahe kolmandiku võrra on küll räägitud, aga seda on võetud pigem kui krediidikriisiga kaasnevat ja peatselt mööduvat nähtust. Muidugi on nafta ja teiste toorainete hinna kukkumises (välja arvatud kuld) süüdi ka krediidikriis, aga samas oli toorainehindadel ning enne kukkumist täiesti selged mulli tunnused. Nagu selgus, oli samasugune mull suures osas vaid ühele jalale (nafta- ja gaasitööstus) toetuv Venemaa majandus, aga paljude naftariikide ja teiste vaid toorainele toetunud riikide majandused .

Miks need mullid tekkisid? Paljude arvates (olen ka ise nende hulka kuulunud) pani neile aluse eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli lõhkemisele ning 11. septembri terrorirünnakule järgnenud agressiivne intresside langetamine USA Föderaalreservi tollase juhi Alan Greenspani poolt. Madalad intressid panid aluse nii globaalsele kinnisvararallile kui ka toorainehindade kerkimisele taevastesse kõrgustesse.

Viimasel ajal olen aga hakanud üha rohkem kaldunud arvama, et finantsurgude sajandi kriisile pandi alus juba paar aastakümmet varem, kaheksakümnendatel aastatel. Tollane majanduse liberaliseerimine pani alguse finantsturgude globaliseerimisele. Aga tänasele kriisile tugeva vundamendi rajajaks võib pidada hoopis revolutsiooni arvutitööstuses, mis põhjustas samasuguse revolutsiooni ka tuletisväärtpaberite turul. Tänu võimsatele arvutitele on nüüd imelihtne- ja -kiire vajalike arvutuste tegemine ning tuletisväärtpaberite väärtuste arvutamine. See põhjustas uute ja keeruliste tuletisväärtpaberitel põhinevate uute finantstoodete (kaasa arvatud paksu pahandust tekitanud kinnisvaralaenudel põhinevate väärtpaberite) ning peamiselt neisse toodetesse investeerivate riskifondide (hedge fund) plahvatusliku kasvu.

Tähelepanuväärse hoiatuse tuletisväärtpaberitel põhinevate toodete ohtlikkusele andis riskifondi Long-Term Capital Management (nn nobelistide fondi) kokku kukkumine kümme aastat tagasi. USA Föderaalreserv organiseeris siis fondi päästmise. Ilmselt oli see viga, sest kui oleks siis lastud fondil rahulikult põhja minna, oleks see endaga kaasa toonud tänastega analoogilisi sündmusi, aga mitte nii laastaval kujul.

Legendaarne investor Warren Buffett on varem öelnud tuletisväärtpaberid on finantsturgudele nagu massihävitusrelvad. Tänaseks on tema ennustus täitunud ning finantsurgudel osalejad, aga mitte ainult nemad, olid osa saamas sajandi õudsaimast aastast finantsturgudel.