kolmapäev, 22. juuli 2009

Apple ei ole pelgalt vidinatootja

Apple'i eile avaldatud kolmanda kvartali majandustulemused olid head, nagu viimasel ajal ikka. Aktsia hind reageeris järlkauplemisel 3,6 protsenti. Euroopas oli lõuna ajal aktsia hind 3,7 protsenti plussis.

Tarkinvestoris oli sellega seoses mitu kommentaari, kus kaheldi ettevõtte jätkusuutlikkuses, sest kaua tarbijad suudavad neid vidinaid ikka osta. Kristjan Lepik lisas veel, et paljud "Apple'i investorid on rohkem toodete investorid, kui finantsnumbrite investorid. Aktsiaga kaasas seetõttu alati ka oluline emotsionaalne komponent. Väärtusinvestorile seetõttu ka raskem 160 USD aktsiahinna juurest leida argumente investeerimiseks".

Kahtlused on muidugi põhjendatud, kuid minu arvates tuleks pöörata tähele asjaolule, et Apple ei ole pelgalt vidinatootja, vaid tootearendus järgib väga selget strateegiat, mille Steve Jobs formuleeris 2001. aasta jaanuaris toimunud Macworldil. Selleks on digitaalne sõlm (Digital Hub), millega kõik need nn vidinad seotud on. Sõlmeks on loomulikult Mac-arvuti.

Ehkki Apple TV on Jobsi sõnul praegu vaid hobi, tundub mulle, et mõne aasta pärast on just see valdkond. Forrester Research kirjutas eelmise aasta juunis ilmunud raportis, et aastaks 2013 on Apple oma toodetega vallutanud kodude kõik toad. Uute toodetena pakuvad analüütikud välja seinale paigutatavad raamid, kus on kõrglahutusvõimega ekraanid ja kõlarid, kus saab vaadata pilte, filme ja mängida muusikat. Analoogilisi tooteid jagub magamistuppa ja mujale. Tegelikult on kõik taolised tooted juba olemas, kuid Apple on kõige paremini võimeline looma kogu süsteemi üheks tervikuks.

Investoritele soovitan lugeda Leander Kahney raamatut Inside Steve's Brain. Raamat on väikeseformaadiline, mistõttu võiks olla ka jõukohane neile, kes väga suured raamatusõbrad ei ole.
http://www.amazon.com/Inside-Steves-Brain-Leander-Kahney/dp/1591841984#

Mis puutub Lepiku väitesse, et investorid on rohkem toodete, kui numbrite investorid, siis see kehtib eelkõige jaeinvestorite kohta. Tänapäeval on aga jaeinvestorite osa suuremal osal aktsiaturgudest (erandiks on siin Hiina) üliväike. Aktsia hinna määravad ära ikka institutsionaalsed investorid.

teisipäev, 14. juuli 2009

Ei ole parem kui Buffett

Kui ma mõnik aeg tagasi kolleegidele oma portfelli eelmiste aastate tootlustest rääkisin, arvasid nad (mõningase irooniaga), et siis olen ma küll parem kui Buffett. Kui aus olla, siis ma ka ise arvasin, et minu porfell on käitunud paremini. Täna otsustasin siis lõpuks seda kontrollida.

Arvutasin, mis oleks minu ja Buffetti portfelli väärtused, kui kumbki alustanud 1997. aastal (mina alustasin investeerimist sel aastal) 1000 krooniga. Arvutused on tehtud puhtalt aastatootluste põhjal.

Mina Buffett
1997 479 1341
1998 312 1989
1999 588 1999
2000 815 2129
2001 829 1997
2002 1147 2196
2003 1518 2657
2004 2726 2936
2005 5037 3124
2006 4799 3468
2007 6214 3850
2008 2778 3480

neljapäev, 9. juuli 2009

Börsi mainet kahjustab kõige rohkem börs ise

Eilses Äripäevas (vist, sest ma pole paberlehte näinud) kirjutas Tallinna börsi noteerimiskomisjoni liige Kristjan Hänni komisjoni otsust lasta Luterma (endine Kalev) börsilt minema.

Põhimõtteliselt olen ma enamjaolt Hänniga nõus, aga nõustuda ei saa arvamusartikli pealkirjaga "Kruuda kahjustas börsi mainet". Börsi mainet kahjustab eelkõige börs ise, olles mannetu sundimaks börsiettevõtteid käituma investorisõbralikena ning ka börsi reglemendsi on naljakaid ja kummalisi nõudeid.

Tõsi, Luterma/Kalev on olnud kaugel sellest, mida me börsettevõttena näha tahaksime. Kvartaliruannete esitamine on toimunud pea alati tähtaja viimasel minutil või hiljem. Mulle tundub, et Kalevi noteerimine oleks tulnud börsil lõpetada juba aastaid tagasi ning mitte Kruuda, vaid Börsi initsiatiivil.

Kalevi puhul on mul kõige vähem etteheiteid just selle lahkumisele börsilt. Mäletatavasti tegi Kruuda väikeaktsionäridele pakkumise kaks aastat tagasi, mille ma ise vastu võtsin ja soovitasin ka teistel seda teha. Paraku suurem osa investoritest seda ei teinud ja täna on ettevõttel endiselt tuhatkond investorit. Peamiselt on põhjusi kaks. Suurem osa neist on ilmselt kunagi Kalevi erastamisel aktsionärideks saanud väikeinvestorid, kellel sisuliselt investeerimiskogemus puudub. Teine grupp investoreid on need, kes lootsid spekuleerida suurele rahavoole, mis oleks tekkinud toiduainetetööstuse osa müümisest Altale ehk Rahumaale

Minu meelst on Börsile vaata, et kõige suuremat kahju teinud noteerimiskomisjon ise, tänu kellele on börsinimekirjas kohtutoimik nimega Järvevana ning maalapp nimega Trigon PD.

reede, 26. juuni 2009

Analüüs LHV moodi

Sõbrad LHV-st kes oma foorumis modereerivad mõnuga teemat Äripäeva rumalusest pakuvad ise analüüsi pähe ühte vandenõuteooriat Goldman Sachsi kohta, mis ilmus muusikaajakirjas Rolling Stones.
http://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1164010
Jõudu uuele pangale!

kolmapäev, 11. veebruar 2009

Crameri tähesära kahtluse all

Värske Barrons analüüsib pikalt telestaaranalüütik Jim Crameri, kelle show'l Mad Money oli eelmise aasta oktoobris 600 000 vaatajat. Ajakirja sõnul on ta eetris rohkem kui ükskõik, missugune telestaar. Aastas annab ta tuhandeid soovitusi kuusjuures ta vädab, et tema lööb kogu aeg S&P 500 indeksit.
Tegelikult pole see kaugeltki nii.

neljapäev, 5. veebruar 2009

Wozniak läheb start-uppi tööle

Apple'i kaasasutaja Steve Wozniak läheb Salt Lake City-s asuvasse ettevõttesse Fusinon-io peateaduriks. Tegemist on suuremate serverite jaoks mäluseadmeid välja tootva firmaga. Ettevõttel on 300 klienti, nende hulgas Hill Air Force Base Utah-s.
Ettevõttesse on investeerinud teiste hulgas Dell, Hewlett-Packard ning IBM.

teisipäev, 3. veebruar 2009

Hedge fond teenis nafta hinna kõikumiselt 209 protsenti

Tänane WSJ kirjutab, et riskifond BlueGold Capital Management varade mahuga 1,2 miljardit dollarit tegi eelmisel aastal 209 protsenti tänu hinnatõusuning selle ärgse kukkumise täpsele panustamisele. Täna võivad hedge fondid päris hästi teenida tänu tarnete geograafia, tähtaegade, erinevate naftasaaduste jmt spreadidele.
Näiteks Brent on võrreldes WTI-ga kohati kuni 9 dollarit odavam. Ärmiselt suur ekstreemsus (tavaliselt on WTI mõne dollari võrra kallim olnud). Need, kes läksid Brentis pikaks ning Nymexil kaubeldavas naftas lühikeseks, teenisid head raha.