Jaapani H&M

Umbes pool aastat tagasi küsis abikaasa, kas ma tean sellist Jaapani firmat nagu Uniqlo. Ta käis kuulamas loengut Jaapani majandusest ning selgitas, et tegemist on kiiresti kasvava moerõivaste müüjaga . „Jaapani H&M,“ selgitas ta. Mina polnud ettevõttest midagi kuulnud ning seetõttu arvasin, et ilmselt pole tegemist börsiettevõttega.

Jutuajamine meenus mulle reedel, kui nägin, et Uniqlost kirjutati värskes ajakirjas The Economist. Selgus, et tegemist on siiski börsiettevõttega Fast Retailing, mille tänavuse aasta müügikäibeks ennustatakse 9 miljardit dollarit. Samal ajal kui paljud Jaapani ettevõtted kiratsevad, kasvas Uniqlo emafirma eelmise aasta käive 17 protsenti ning selle finantsaasta (lõpeb 31. augustil) käibe kasv peaks tulema 22 protsenti. Rootslaste H&M käive kasvas 2009. aastal 15, Zara emafirma Inditexi käive kasvas 6 ning ameeriklaste Gapi müük kahanes kaks protsenti.

Ettevõtte asutajast Tadashi Yanaist on saanud Jaapani rikkaim inimene, kelle vara väärtuseks on üle 9 miljardi dollari ning konsultatsioonifirma Interbrand andmetel kuulub Uniqlo saareriigi 10 väärtuslikuma kaubamärgi hulka. Mõnede arvates olevat ettevõtte odavad riided üheks põhjuseks, miks Jaapanis valitseb deflatsioon.

Nüüd kavatseb Uniqlo (nimetus tuleneb sõnapaarist „unique clothing“) kiiret laienemist. Viimastel kuudel on suure eduga avatud suured poed Pariisis, Moskvas ja Shangais. Yanai loodab aastaks 2020 kasvatada käibe 50 ning kasumi 10 miljardile dollarile. Ehkki praegu moodustab ettevõtte müük väljaspool Jaapanit vaid 10 protsenti, loodab ta, et juba 2015. aastal ületab müük välismaal kodumaist.

Praegu on ettevõttel Jaapanis umbes 800 kauplust ning 140 välismaal ning lähima kolme kuni viie aasta jooksul kavatsetakse avada 500 uut poodi aastas. Suurem osa neist plaanitakse avada Aasias, eriti Hiinas, kus praegu on kauplusi 54, eesmärgiks on aga 1000.

Uniqlo ärimudel on Zara ja H&M-st mõnevõrra erinev. Kui Euroopa moemüüjad toovad kõige uuema kauba turule kiiresti ja masstoodanguna vahetades mudeleid mitu korda aastas, siis Fast Retailing müüb korraga vaid 1000 toodet ja hoiab neid poelettidel kauem.

See lubab ettevõttel sõlmida tootjatega suuremamahulisi ja odavamaid tarnelepinguid. Enamiku toodete omahind jääb vahemikku 10-20 dollarit, aga ka laomajanduse haldamine tuleb nii odavam. Samal ajal pakub Uniqlo samu tooteid väga suures värvivalikus. Näiteks Tokyo esinduspoes pakutakse 50 värvitoonis sokke.

Ettevõtte kõige suuremaks nõrkuseks peetakse Tadashi Yanaid ennast. Ehkki briljantne strateeg ning erakordselt moetundlik, ei suuda ta piisavalt delegeerida. Ta kontrollib kõiki otsuseid värvitoonide valikuni välja, rääkisid ajakirjale Fast Retailingu juhid.  Yanai pareerib kriitikat väitega, et hea juht peab pöörama tähelepanu ka detailidele.

Minu arusaamise kohaselt pole Jaapani aktsiad Eesti investoritele kättesaadavad. USAs kaubeldakse aktsiatega nn Roosadel lehekülgedel, mida iseloomustab äärmiselt väike kauplemisaktiivsus (sümbol FRCOF.PK).

Ettevõte maksis eelmisel aastal 200 jeeni dividende, mis teeb dividenditootluseks 1,43 protsenti. Reutersi andmetel soovitavad Fast Retailingi aktsaid osta 6 analüütikut, 8 soovitavad hoida ja 2 müüa.