Ebakompetentsed akadeemikud

Mul on väga kahju, aga Eesti Energia börsilemineku kohalt näitavad Eesti akadeemikud ennast küll täielike võhikutena.

Börsileviimise vastu on nii akadeemia energeetikanõukogu kui ka juhatus. Paraku ei ole ma kuulnud akadeemikutelt mitte ühtegi tugevat ega isegi nõrka argumenti, miks ei peaks Eesti Energia oma vähemusaktsiad (jutt käib ju kuni kolmandikust aktsiatest) börsile viima.

Ainsaks argumendiks tuuakse kümnenditagune õnnetu katse erastada Eesti Energia USA energeetikakompaniile NRG. Ma saaksin aru, kui taolise argumentatsiooniga tuleksid lagedale poliitikud, kelle jaoks on demagoogia igapäevaseks tööriistaks. Paraku ei tee akadeemikud vahet tuumikinvestoril (kui mu mälu ei peta, siis NRGle kavatseti erastada 49 protsenti ettevõttest), vähemus- ja väikeinvestoril ega ka aktsiate esmaemissioonil ega järelturul. Nii energeetikakomisjon kui ka juhatus oleks võinud lasta mõnel spetsialistil börsi ja finantsturgude olemuse endale selgeks teha. Akadeemikute hulgas on ju ka majandusteadlasi (Urmas Varblane). Ma ei oska akadeemikute kohta kinnitada, aga kõik teised on vahepealse kümne aastaga muutunud turumajanduse suhtes kordades teadlikumaks ja kompetentsemaks.

Paraku ei ole akadeemikutel välja pakkuda mingit lahendust ka energiaettevõtte rahastamiseks. Endel Lippmaa ütles nädala alguses Eesti Päevalehele, et uusi elektrijaamu on küll vaja, aga neid ei tohi rajada ei börsi- ega laenurahaga. Taoline seisukoht meenutab mulle last, kes soovitab emal raha puudusel seda seinast võtta.

Ühiskond ootab Teaduste Akadeemialt teaduse baasil tehtud kaalukat arvamust. Eesti Energia börsiplaanide kohta seda me neilt kuulnud ei ole ja sellest on kahju. Pole siis ka mingi ime, et teadlasi ühiskonnas liiga vähe kuulda võetakse.