Kalendriefektid aktsiaturgudel

Kes ei teaks Mark Twaini kuulsat ütlust aktsiaturgudel spekuleerimise kohta: „Oktoober on kõige ohtlikum kuu aktsiatega spekuleerimiseks. Teised samasugused kuud on juuli, jaanuar, september, aprill, november, mai, märts, juuni, detsember, august ja veebruar“.

Aga Jonathan Burton kirjutab investeerimisportaalis MarketWatch, et aktsiaturud käituvad siiski sesoonselt ning on seotud mitte üksnes kuudega, vaid ka teatud päevadega kuudes.

Üheks tuntumaks reegliks on nn Halloweeni efekt, mis soovitab aktsiad müüa maikuus, sest tavaliselt liiguvad aktsiate hinnad suvel kehvemini kui talvel.

Taolisi seaduspärasusi on teisigi. Näiteks kipuvad aktsiaturud tõusma enne pühi, nagu enne jõule, USA aktsiaturud enne 4. juulit (USA iseseisvuspäev) ning Püha Patricku päeva, mis on homme.

Ehkki paljud suhtuvad kalendriefekti väga pessimistlikult võrreldes seda astroloogiaga, on tegelikult seal ratsionaalne iva täiesti olemas. Kalendriefekti põhjustavad inimese käitumispsühholoogia ning nn suure raha liikumine. Muidugi ei ole kalendriefektil sajaprotsendilist garantiid. Seaduspärasused ei kehti igal aastal, tegemist on üldise tendentsiga.

Nagu öeldud, on ilmselt tuntuim kalendriefektil tuginev soovitus müüa mais ja hoiduda eemale kuni oktoobrini. „Sell in May and go away“ baseerub aastakümnete statistikal.

S&P 500 indeksi keskmised muutused (perioodil 1970. aasta jaanuar kuni 2010. aasta veebruar): jaanuar 1,0%, veebruar -0,08%, märts 0,99%, aprill 1,3%, mai 0,76%, juuni 0,29%, juuli 0,28%, august 0,35%, september 0,89%, oktoober 0,44%, november 1,3% ja detsember 1,69%.

Tallinna börsil tulevad indeksi keskmised kuu liikumised esile samuti päris hästi. Börsi pea 14 aastase ajaloo parim kuu on august, mille keskmine tõus on olnud 9,11 protsenti. Teisel kohal on jaanuar 8,24 ning kolmandal kohal märts keskmiselt 5,04protsendilise tõusuga. Positiivset tootlust on pakkunud veel juuli (2,28%), detsember (3,81%) ja veebruar (1,16%). Pooltel kuudel on aktsiate hinnad Tallinna börsil seni langenud: aprill -0,66%, mai -2,95%, juuni -2,4%, september -4,96%, oktoober -4,89% ja november -0,72%.

Veel üheks kalendriefektiks on nn kuuvahetuse efekt. Selle kohaselt soovitatakse osta aktsiaid kuu viimasel kauplemispäeval ning uue kuu kolmandal või neljandal päeval need maha müüa. See strateegia järgib nn suure raha liikumist. Nimelt kipuvad fondijuhid kuu lõpul portfelle ilustama (kutsutakse akende dekoreerimiseks (window dressing). Juhul kui kuu alguses aktsiate hinnad tõusevad, astub suur raha (pensionifondid) osaliselt kõrvale ning ka teie võite koos suure rahaga teenida kenakese tulu.

Kauplejatele soovitatakse veel nn kuu esimese päeva efekti, mis olevat eriti efektiivne langeva turu korral. See strateegia soovitab kaubelda ainult kuu esimesel päeval ning ülejäänud aja olla rahas.

Näiteks 1999. aasta lõpus 10 000 dollari investeeringu väärtus oleks seda strateegiat kasutades märtsi alguse seisuga 12800 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia“ puhul oleks selle investeeringu väärtus 7600 dollarit, kirjutab MarketWatch. Tõusva turul on see strateegia aga kehvakene. Näiteks perioodil 1990 kuni 1. detsember 1999 oleks 10 000 investeeringust saanud vaid 10406 dollarit, aga „osta ja hoia strateegia oleks investeeringu kasvatanud 41 tuhandele dollarile.