teisipäev, 24. august 2010

Olympic teeb aeg-ajalt sohki

Homme toimub kasiinokompanii Olympic EG aktsionäride erakorraline koosolek, kus palutakse luba 450 384 aktsia emiteerimiseks hinnaga 11,2 krooni tükk. Tegemist on juba 2007. aastal sõlmitud optsioonilepingute täitmisega, mille kohaselt osa aktsiatest läheb juhatusele ja tütarettevõtete võtmeisikutele, 139 009 aktsiat aga nõukogu liikmetele.

Veidi kummalised on nõukogu liikmetele ettenähtud aktsiad, sest nõukogu neljast liikmest kaks on ettevõtte suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov. Nõukogu kahe teise liikme, Liina Linsi ja Peep Vainu optsiooniprogramm on üsna loogiline, aga aktsionäridele hääletusele pandava ettepaneku kohaselt määratakse optsioonide arv kindlaks nõukogu tööst osavõtu alusel. Eeldusel, et nõukogu tööst võtsid osa nii Karu kui ka Korpusov, saavad aktsiad ka nemad.

Ma soovin aga Olympic EG aktsionäride tähelepanu pöörata mõnele detailile, millest selgub, et ettevõttel on kombeks aeg-ajalt investoritele puru silma ajada, ehk otseselt öeldes lausa petta.

Nimelt ostis suuromanik Jaan Korpusov 2007. aasta 23. novembril
34 000 Olympicu aktsiat 1,9 miljoni krooni eest.

“Hind on ju väga soodne, sellepärast ostsin,” selgitas Korpusov sama aasta 5. detsembril Eesti Ekspressile. Ei möödunud paari nädalatki, kui Korpusov hakkas Olympicu aktsiaid aga massiivselt müüma. Detsembris müüs ta kahel päeval kokku 850 000 aktsiat 47,8 miljoni krooni eest, kusjuures aktsia hind oli veel soodsam. Usun, et novembris tehtud ost oli mõeldud üldsuse eksitamiseks.

Veel räigem eksitamine toimus aga 2009. aasta septembris, kui hiiglaslikes kogustes müüsid Olympicu aktsiaid nii Korpusov kui Karu. Samal päeval, kui suuromanikud müüsid viimased aktsiad (kokku müüdi 15 miljonit aktsiat 146 miljoni krooni eest), tuli Äripäeva anonüümne vihje, et Avila (Olympicu toonane tegevjuht Andri Avila) ostab aktsiaid. Selge, et vihje eesmärgiks oli mõjutada turgu, sest suuromanike massiivne aktsiamüük oli põhjustanud investorite usalduse peaaegu täieliku kadumise. Mis aga kõige hullem, paar nädalat hiljem müüs Avila needsamad 130 000 aktsiat maha ja teenis paarsada tuhat krooni kasu. Börsi noteerimis- ja järelvalvekomisjon tegi OEGle selle eest ka hoiatuse.

Kui on teada, et partner kipub sohki tegema, pole mõtet temaga kaarte mängima hakata. Kas on aga mõtet investeerida ettevõttesse, kui on teada, et ettevõte kipub samuti aeg-ajalt veidi petma.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Maja võidab alati

Anonüümne ütles ...

Paljudele investoritele jälle meeldib petturitega asju ajada. Eesti ärimaailmas käib valskus eduka ärimehe kuvandi sisse. Mäletan, et enne Tallinki IPOt käisid ka paljud ja hõõrusid käsi, et kui juba sellite kratt nagu Hanschmit rooli asub, siis küll koorib meile kõigile kena noosi kokku. Tulemus oli aga, et puukfirmad elasid hästi, aga lollid jäid ikka rahast ilma.

Sama ilmselt ka OEG-ga. Kasiino ja ebaeetilisus käivad kokku. Kes juba kasiino aktsiaid ostab, see mõtleb kuidas lollid sõltlased raha pere kõrvalt kokku tassivad ja siis nemad jagavad selle Karu ja Korpusoviga omavahel divikatena ära. Aga võta näpust :)

Investeerige eetiliselt. Kauem ehk läheb aega, aga teenida on meeldivam.