Keskpankade tegevus (või õigemini lubadused) on alandanud ka rämpsvõlakirjade tulusused ajaloo madalaimale tasemele. Barclay's panga rämpsvõlakirjade indeks The Barclays high-yield index langes eelmisel nädalal 6,6073 protsendini, mis on madalaim alates 1983. aastast, mil indeksit hakati arvutama.
USA rämpsvõlakirjade tootlus on sel aastal olnud 11,05 protsenti, S&P 500 indeksi tootlus seevastu 14 protsenti.
teisipäev, 11. september 2012
esmaspäev, 10. september 2012
Nokia fiasko
Ma ei mäletagi tehnoloogiasektoris taolist fiaskot, nagu oli Nokia Lumia 920 esitlus. Siin mõned mõtted autorilt, kes kirjutas hiljuti Nokia surmaspiraalist, mis pakkus palju huvi ka meie lugejatele.
reede, 7. september 2012
Apple'il on oma õukonnablogija.
Kuigi Apple on tuntud üsna ajakirjandusvaenulikuna, selgub, et ettevõttel on siiski ka oma õukonnablogija.
teisipäev, 31. august 2010
Rämpsvõlakirjade emiteerimine rekordtasemel
Möödunud nädalal kirjutasin sellest, et nullilähedastest intressitasemetest tingitud ülimadalad võlakirjade tootlused on tekitanud huvi 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjade vastu nii võlakirjainvestorite kui ka emiteerijate poolt.
Samal põhjusel on kerkinud rekordtasemele nn rämpsvõlakirjade ehk investeerimisreitingust madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade emiteerimise maht. Augusti teisel nädalal emiteeriti neid rekordilise 15,4 miljardi dollari eest, kirjutas The Wall Street Journal. Juba kuu keskel oli augustikuu maht kasvanud 21,1 miljardi dollarini, mis on eriti tähelepanuväärne, sest august on tavaliselt vaikne kuu. Viimase kümnendi augustikuu keskmine rämpsvõlakirjade emiteerimise maht on 6,5 miljardit dollarit.
Aasta algusest on USA ettevõtete rämpsvõlakirjade emissiooni maht 155 miljardit dollari ehk 80% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Väga vähe jäi puudu kogu 2009. aasta mahu, 163,6 miljardi dollari löömiseks (usun, et tänaseks on see number juba ületatud).
Ettevõtted kasutavad võlakirjade pakkumist peamiselt varasemate, kõrgema intressiga laenude refinantseerimiseks või mõnel juhul erakapitalifirmadest omanikele erakorraliste dividendide maksmiseks.
Ka rämpsvõlakirjade ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid on muutunud investorite hulgas üha populaarsemaks.
„Kust mujalt on võimalik saada kaheksa protsendi suurust tulusust,“ põhjendas rämpsvõlakirjade populaarsust investeerimisportaalile IndexUniverse ETFide peaanalüütik Matt Hougan. „S&P 500 on olnud ühel ja samal tasemel viimased tosin aastat. Ma ei imesta, et inimesed otsivad kapitalipaigutuse võimalusi mujalt,“ lisas ta.
Kahte kõrge tulususega ning laialdase varade baasiga ETFi – iShares iBoxx $ High Yield Corporate Bond Fund (sümbol HYG) ning Barclays Capital High Yield Bond ETFi (sümbol JNK) on sel aastal juuli lõpu seisuga voolanud kummassegi 1,2 miljardit dollarit. Augustisse voolas ilmselt veel hulgaliselt raha, sest nagu öeldud, USA ettevõtted emiteerivad rämpsvõlakirju aktiivselt.
2009. aastal ettevõtete võlakirjafondid rallisid, aga ka sel aastal on nende tootlus olnud üsna hea: Vanguard Long-Term Corporate Bond fondi (sümbol VCLT) tootlus on aasta algusest 10,15%, veel kahe fondi tootlus on üle 9 protsendi.
Rämpsvõlakirjade fondid on muidugi üsna riskantsed investeerimisobjektid.
„Investeerimine rämpsvõlakirjadesse on sarnane investeerimisega väga suure laenukoormusega ettevõtete aktsiatesse,“ lausus MarketWatchile Morninstari analüütik Timothy Strauts.
IndexUniverse andmetel kaubeldakse USA börsidel 15 ettevõtete võlakirjaindekseid jälgiva fondi osakutega. Võrreldes aasta algusega on need kõik positiivse tootlusega. Euroopa börsidel kaubeldakse vaid kolme analoogilise fondiga, neist euros on nomineeritud vaid üks - iShares € Corporate Bond ETF (erinevate sümbolite all kaubeldakse Londoni, Milano, Amsterdami, Pariisi, Šveitsi ja Mehhiko börsidel). Fondi tootlus aasta algusest on 5,8%.
Samal põhjusel on kerkinud rekordtasemele nn rämpsvõlakirjade ehk investeerimisreitingust madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade emiteerimise maht. Augusti teisel nädalal emiteeriti neid rekordilise 15,4 miljardi dollari eest, kirjutas The Wall Street Journal. Juba kuu keskel oli augustikuu maht kasvanud 21,1 miljardi dollarini, mis on eriti tähelepanuväärne, sest august on tavaliselt vaikne kuu. Viimase kümnendi augustikuu keskmine rämpsvõlakirjade emiteerimise maht on 6,5 miljardit dollarit.
Aasta algusest on USA ettevõtete rämpsvõlakirjade emissiooni maht 155 miljardit dollari ehk 80% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Väga vähe jäi puudu kogu 2009. aasta mahu, 163,6 miljardi dollari löömiseks (usun, et tänaseks on see number juba ületatud).
Ettevõtted kasutavad võlakirjade pakkumist peamiselt varasemate, kõrgema intressiga laenude refinantseerimiseks või mõnel juhul erakapitalifirmadest omanikele erakorraliste dividendide maksmiseks.
Ka rämpsvõlakirjade ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid on muutunud investorite hulgas üha populaarsemaks.
„Kust mujalt on võimalik saada kaheksa protsendi suurust tulusust,“ põhjendas rämpsvõlakirjade populaarsust investeerimisportaalile IndexUniverse ETFide peaanalüütik Matt Hougan. „S&P 500 on olnud ühel ja samal tasemel viimased tosin aastat. Ma ei imesta, et inimesed otsivad kapitalipaigutuse võimalusi mujalt,“ lisas ta.
Kahte kõrge tulususega ning laialdase varade baasiga ETFi – iShares iBoxx $ High Yield Corporate Bond Fund (sümbol HYG) ning Barclays Capital High Yield Bond ETFi (sümbol JNK) on sel aastal juuli lõpu seisuga voolanud kummassegi 1,2 miljardit dollarit. Augustisse voolas ilmselt veel hulgaliselt raha, sest nagu öeldud, USA ettevõtted emiteerivad rämpsvõlakirju aktiivselt.
2009. aastal ettevõtete võlakirjafondid rallisid, aga ka sel aastal on nende tootlus olnud üsna hea: Vanguard Long-Term Corporate Bond fondi (sümbol VCLT) tootlus on aasta algusest 10,15%, veel kahe fondi tootlus on üle 9 protsendi.
Rämpsvõlakirjade fondid on muidugi üsna riskantsed investeerimisobjektid.
„Investeerimine rämpsvõlakirjadesse on sarnane investeerimisega väga suure laenukoormusega ettevõtete aktsiatesse,“ lausus MarketWatchile Morninstari analüütik Timothy Strauts.
IndexUniverse andmetel kaubeldakse USA börsidel 15 ettevõtete võlakirjaindekseid jälgiva fondi osakutega. Võrreldes aasta algusega on need kõik positiivse tootlusega. Euroopa börsidel kaubeldakse vaid kolme analoogilise fondiga, neist euros on nomineeritud vaid üks - iShares € Corporate Bond ETF (erinevate sümbolite all kaubeldakse Londoni, Milano, Amsterdami, Pariisi, Šveitsi ja Mehhiko börsidel). Fondi tootlus aasta algusest on 5,8%.
esmaspäev, 30. august 2010
Warren Buffett 80
Legendaarne investor Warren Buffett saab täna 80 aastaseks. Siinkohal ei hakka ma tema elulugu refereerima. Kellel on huvi, võib lugeda kahte suurepärast Buffetti bibliograafiat. Endise finantsanalüütiku Alice Schroederi kaks aastat tagasi ilmunud The Snowball: Warren Buffett and the Business of Life valmis koostöös vanameistri endaga. Buffett rääkis raamatu autoriga sadu tunde ning võimaldas talle ligipääsu eraarhiivile. Tõsi, pärast raamatu ilmumist Schroederi ja Buffetti suhted jahenesid. Väidetavalt ei meeldinud investorile raamatu mõned detailid, mis olid seotud tema perekonnaga.
Buffetti suhted nii vanemate (eriti ema), õdede, laste ja abikaasaga on olnud üsna keerulised. Peaaegu 30 aastat oli Buffett sisuliselt kahenaisepidaja. Seaduslik abikaasa, Susan kolis 1977. aastal San Franciscosse. Siiski veetsid mõlemad tihti aega koos puhkusel ning ametlikel koosviibimistel saatis Buffettit Susan. Omahas hakkas Buffetti juures kohe pärast Susani lahkumist elama praegune abikaasa Astrid (endise nimega Menks). Tegemist oli üsna ebatavalise suhtekolmnurgaga, sest just Susan oli see, kes julgustas Astridit Buffetti juurde elama minema. Astrid on rahvuselt lätlanna ning Buffett abiellus temaga 2006. aastal pärast seda, kui Susan oli vähki surnud.
Tuntud majandusajakirjaniku Roger Lowensteini Buffett. The Making of an American Capitalist ilmus esmakordselt 1995. aastal. Lowensteini sulest on ilmunud mitu suurepärast finantsturge käsitlevat raamatut, teiste hulgas riskifondi Long-Term Capital Managementi (tuntud ka nobelistide fondi nime all) tõusu ja kokkukukkumist käsitlev Then Genius Failed ning kevadel ilmunud raamat viimasest finantskriisist The End of Wall Street.
Mõlemad Buffetti biograafiad peaksid olema (vähemalt olid mõni aeg tagasi) müügil ka meie raamatupoodides.
Lisaks kahele elulookirjeldusele on ilmunud kümneid raamatuid Buffetti investeeringute kohta, neist „Warren Buffetti tee“ on tõlgitud ka eesti keelde.
Apple’i juht Steve Jobs ning Warren Buffett on kaks inimest, kes mõjutavad kõige rohkem nende juhitavate ettevõtete aktsiate hindu. Buffetti vanuse tõttu on tema järglase küsimus Berkshire Hathaway juhi kohale olnud päevakorral juba aastaid. Buffett ise on otsesest vastusest keeldunud ning kinnitanud vaid, et järglane on olemas.
Viimasel ajal on välja toodud vähemalt kolm nime. Kuu alguses ilmunud ajakiri Fortune kirjutab, et sagedamini nimetatavaks kandidaadis on Berkshire Hathaway tütarettevõtte MidAmerican Energy Holdings juht David Sokol.
The Wall Street Journal kirjutas aga täpselt kuu aega tagasi, et võimalik järglane on Li Liu, kes 20 aastat tagasi oli tudengina Hiinas Tiananmeni väljaku rahutuste üks liidritest.
Li kaudu investeeris Buffett Hiina akude ja autotootja BYD aktsiatesse. Investeering, mille väärtus on alates 2008. aastast kasvanud kuuekordseks ning on toonud 1,2 miljardit dollarit kasumit.
Kolmas võimalik järglasekandidaat on Buffetti endine maakler Byron Trott, kes lahkus Goldman Sachsist 2009. aasta alguses ning lõi oma pangandusfirma.
Alice Shcroeder, usub, et Trott oleks Buffetti ilmselge järglasekandidaat.
„Ta mõistab, mida Warren arvab varahaldusest,“ kinnitas Buffetti biograafia autor 2009. aasta jaanuaris Bloombergile. „Ta näeb kapitaliturge läbi Warreni silmade,“ lisas ta.
Buffetti suhted nii vanemate (eriti ema), õdede, laste ja abikaasaga on olnud üsna keerulised. Peaaegu 30 aastat oli Buffett sisuliselt kahenaisepidaja. Seaduslik abikaasa, Susan kolis 1977. aastal San Franciscosse. Siiski veetsid mõlemad tihti aega koos puhkusel ning ametlikel koosviibimistel saatis Buffettit Susan. Omahas hakkas Buffetti juures kohe pärast Susani lahkumist elama praegune abikaasa Astrid (endise nimega Menks). Tegemist oli üsna ebatavalise suhtekolmnurgaga, sest just Susan oli see, kes julgustas Astridit Buffetti juurde elama minema. Astrid on rahvuselt lätlanna ning Buffett abiellus temaga 2006. aastal pärast seda, kui Susan oli vähki surnud.
Tuntud majandusajakirjaniku Roger Lowensteini Buffett. The Making of an American Capitalist ilmus esmakordselt 1995. aastal. Lowensteini sulest on ilmunud mitu suurepärast finantsturge käsitlevat raamatut, teiste hulgas riskifondi Long-Term Capital Managementi (tuntud ka nobelistide fondi nime all) tõusu ja kokkukukkumist käsitlev Then Genius Failed ning kevadel ilmunud raamat viimasest finantskriisist The End of Wall Street.
Mõlemad Buffetti biograafiad peaksid olema (vähemalt olid mõni aeg tagasi) müügil ka meie raamatupoodides.
Lisaks kahele elulookirjeldusele on ilmunud kümneid raamatuid Buffetti investeeringute kohta, neist „Warren Buffetti tee“ on tõlgitud ka eesti keelde.
Apple’i juht Steve Jobs ning Warren Buffett on kaks inimest, kes mõjutavad kõige rohkem nende juhitavate ettevõtete aktsiate hindu. Buffetti vanuse tõttu on tema järglase küsimus Berkshire Hathaway juhi kohale olnud päevakorral juba aastaid. Buffett ise on otsesest vastusest keeldunud ning kinnitanud vaid, et järglane on olemas.
Viimasel ajal on välja toodud vähemalt kolm nime. Kuu alguses ilmunud ajakiri Fortune kirjutab, et sagedamini nimetatavaks kandidaadis on Berkshire Hathaway tütarettevõtte MidAmerican Energy Holdings juht David Sokol.
The Wall Street Journal kirjutas aga täpselt kuu aega tagasi, et võimalik järglane on Li Liu, kes 20 aastat tagasi oli tudengina Hiinas Tiananmeni väljaku rahutuste üks liidritest.
Li kaudu investeeris Buffett Hiina akude ja autotootja BYD aktsiatesse. Investeering, mille väärtus on alates 2008. aastast kasvanud kuuekordseks ning on toonud 1,2 miljardit dollarit kasumit.
Kolmas võimalik järglasekandidaat on Buffetti endine maakler Byron Trott, kes lahkus Goldman Sachsist 2009. aasta alguses ning lõi oma pangandusfirma.
Alice Shcroeder, usub, et Trott oleks Buffetti ilmselge järglasekandidaat.
„Ta mõistab, mida Warren arvab varahaldusest,“ kinnitas Buffetti biograafia autor 2009. aasta jaanuaris Bloombergile. „Ta näeb kapitaliturge läbi Warreni silmade,“ lisas ta.
reede, 27. august 2010
Tehnoloogiagigantide rahapakid
Juba pikemat aega on tehnoloogiagigantide bilanssides üüratu suured rahakogused – tänaseks on neist kaheksa suurema bilanssidel raha kokku 125 miljardit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal.
Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.
Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.
Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.
Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.
Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.
Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.
Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.
Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.
Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.
Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.
Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.
Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.
Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.
Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.
neljapäev, 26. august 2010
Kaks head ja üks halb uudis
Romet kirjutas üleeile, et TI EfTEN Capital (loe Kristjan Lepik) on asutanud kaks investeerimisfondi. Mõlema fondi juhiks saab Miko Mälberg, kes on minu teada olümpial käinud endine tippujuja. Arvan, et sisulisi otsuseid hakkab mõlemas fondis tegema siiski Kristjan Lepik. Avalikult Lepiku juhitav fond poleks vanade pattude pärast finantsinspektsioonist luba saanud.
Selles uudises sisalduvad kaks head ja üks halb uudis.
Esimene hea uudis on see, et tänu uutele fondidele suurenevad investorite valikuvõimalused. Kohalikke fonde on küllalt vähe ning iga uus tulija saab olla ainult teretulnud.
Teine hea uudis seisneb selles, et minu arusaamise kohaselt on need esimesed kohalikud globaalsed fondid. Olen kirjutanud hulgaliselt kriitilisi artikleid meie fondide kohta ka sellest aspektist, et kuna enamus neist on regionaalsed (Kesk- ja Ida-Euroopa), siis fondiinvestoritele sisulist varade hajutamist need ei paku. Seetõttu pakuvad EfTENi fondid siin investoritele kena vaheldust.
Halb uudis on aga see, et kadumas on ainus avalik nõustamiskeskus, kellel oma investeerimistoodet polnud. Nüüd, mil ettevõttega on seotud kaks fondi, on oht, et nõustamist hakkab paljuski asendama nende fondide müük. Tõsi, Tark Investori nõuanded (vähemalt avalikult kättesaadavad) on suunatud peamiselt aktiivsetele investoritele ehk kauplejatele ja spekulantidele. Pikaajalistele investoritele ei paku Eestis nõustamisteenust mitte keegi (pangad tegelevad ju ainult oma toodete müügiga).
Aga ka selles valdkonnas on peagi oodata midagi uut.
Selles uudises sisalduvad kaks head ja üks halb uudis.
Esimene hea uudis on see, et tänu uutele fondidele suurenevad investorite valikuvõimalused. Kohalikke fonde on küllalt vähe ning iga uus tulija saab olla ainult teretulnud.
Teine hea uudis seisneb selles, et minu arusaamise kohaselt on need esimesed kohalikud globaalsed fondid. Olen kirjutanud hulgaliselt kriitilisi artikleid meie fondide kohta ka sellest aspektist, et kuna enamus neist on regionaalsed (Kesk- ja Ida-Euroopa), siis fondiinvestoritele sisulist varade hajutamist need ei paku. Seetõttu pakuvad EfTENi fondid siin investoritele kena vaheldust.
Halb uudis on aga see, et kadumas on ainus avalik nõustamiskeskus, kellel oma investeerimistoodet polnud. Nüüd, mil ettevõttega on seotud kaks fondi, on oht, et nõustamist hakkab paljuski asendama nende fondide müük. Tõsi, Tark Investori nõuanded (vähemalt avalikult kättesaadavad) on suunatud peamiselt aktiivsetele investoritele ehk kauplejatele ja spekulantidele. Pikaajalistele investoritele ei paku Eestis nõustamisteenust mitte keegi (pangad tegelevad ju ainult oma toodete müügiga).
Aga ka selles valdkonnas on peagi oodata midagi uut.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
