Investor

Kõige tähtsam on raha juhtimine

2010-09-01T09:35:00.001+03:00

Sügav finantskriis on muutnud kogu maailma. Kerge raha periood, kus investeeringute tulusused ulatusid kümnete protsentideni aastas, on minevik. Majanduskriis on kahandanud paljude inimeste sissetulekuid ning olemasoleva elustandardi säilitamine on keerulisemaks muutunud.

Kõige tähtsam on raha juhtimine. Seni pole seda eriti vaja olnud, sest kiire majanduskasvu ja sissetulekute suurenemise tingimustes polnud pere rahakoti seisu ja säästude järgimisel väga olulist tähtsust. Iga-aastane palgatõus kompenseeris mõttetud kulutused või ebaõnnestunud investeeringud.

Tänaseks on olukord muutund, ehkki ilmselt paljud ei taju seda. Enamikul meist on ilmselt endiselt alateadvuses tulevikunägemus, mille kohaselt lõpeb masu peagi ning sellele järgneb taas kiire tõus nagu see oli eelnevatel kümnenditel. Muidugi võib nii juhtuda, aga selline stsenaarium on väga vähetõenäoline. Reaalsem tulevik on aeglane majanduskasv ning finantsvarade tagasihoidlik tootlus.

Sellistes tingimustes muutub kõigi jaoks üha olulisemaks raha juhtimine. Asutasime Silviaga nõustamisfirma Rahajuht OÜ, mis aitab Teil seda teha. Pakume sõltumatut finantsnõustamist ning avasime investeerimisportaali Rahajuht.ee.

Praegu loete viimast sissekannet minu blogis. Tänan Teid oma veebipäeviku külastamise eest, edaspidi leiate meie mõtteid investeerimisest ning finantsturgude kohta aadressilt http://www.rahajuht.ee/.

Rämpsvõlakirjade emiteerimine rekordtasemel

2010-08-31T08:18:00.002+03:00

Möödunud nädalal kirjutasin sellest, et nullilähedastest intressitasemetest tingitud ülimadalad võlakirjade tootlused on tekitanud huvi 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjade vastu nii võlakirjainvestorite kui ka emiteerijate poolt.

Samal põhjusel on kerkinud rekordtasemele nn rämpsvõlakirjade ehk investeerimisreitingust madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade emiteerimise maht. Augusti teisel nädalal emiteeriti neid rekordilise 15,4 miljardi dollari eest, kirjutas The Wall Street Journal. Juba kuu keskel oli augustikuu maht kasvanud 21,1 miljardi dollarini, mis on eriti tähelepanuväärne, sest august on tavaliselt vaikne kuu. Viimase kümnendi augustikuu keskmine rämpsvõlakirjade emiteerimise maht on 6,5 miljardit dollarit.

Aasta algusest on USA ettevõtete rämpsvõlakirjade emissiooni maht 155 miljardit dollari ehk 80% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Väga vähe jäi puudu kogu 2009. aasta mahu, 163,6 miljardi dollari löömiseks (usun, et tänaseks on see number juba ületatud).

Ettevõtted kasutavad võlakirjade pakkumist peamiselt varasemate, kõrgema intressiga laenude refinantseerimiseks või mõnel juhul erakapitalifirmadest omanikele erakorraliste dividendide maksmiseks.

Ka rämpsvõlakirjade ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid on muutunud investorite hulgas üha populaarsemaks.

„Kust mujalt on võimalik saada kaheksa protsendi suurust tulusust,“ põhjendas rämpsvõlakirjade populaarsust investeerimisportaalile IndexUniverse ETFide peaanalüütik Matt Hougan. „S&P 500 on olnud ühel ja samal tasemel viimased tosin aastat. Ma ei imesta, et inimesed otsivad kapitalipaigutuse võimalusi mujalt,“ lisas ta.

Kahte kõrge tulususega ning laialdase varade baasiga ETFi – iShares iBoxx $ High Yield Corporate Bond Fund (sümbol HYG) ning Barclays Capital High Yield Bond ETFi (sümbol JNK) on sel aastal juuli lõpu seisuga voolanud kummassegi 1,2 miljardit dollarit. Augustisse voolas ilmselt veel hulgaliselt raha, sest nagu öeldud, USA ettevõtted emiteerivad rämpsvõlakirju aktiivselt.

2009. aastal ettevõtete võlakirjafondid rallisid, aga ka sel aastal on nende tootlus olnud üsna hea: Vanguard Long-Term Corporate Bond fondi (sümbol VCLT) tootlus on aasta algusest 10,15%, veel kahe fondi tootlus on üle 9 protsendi.

Rämpsvõlakirjade fondid on muidugi üsna riskantsed investeerimisobjektid.

„Investeerimine rämpsvõlakirjadesse on sarnane investeerimisega väga suure laenukoormusega ettevõtete aktsiatesse,“ lausus MarketWatchile Morninstari analüütik Timothy Strauts.

IndexUniverse andmetel kaubeldakse USA börsidel 15 ettevõtete võlakirjaindekseid jälgiva fondi osakutega. Võrreldes aasta algusega on need kõik positiivse tootlusega. Euroopa börsidel kaubeldakse vaid kolme analoogilise fondiga, neist euros on nomineeritud vaid üks - iShares € Corporate Bond ETF (erinevate sümbolite all kaubeldakse Londoni, Milano, Amsterdami, Pariisi, Šveitsi ja Mehhiko börsidel). Fondi tootlus aasta algusest on 5,8%.

Warren Buffett 80

2010-08-30T07:52:00.003+03:00

Legendaarne investor Warren Buffett saab täna 80 aastaseks. Siinkohal ei hakka ma tema elulugu refereerima. Kellel on huvi, võib lugeda kahte suurepärast Buffetti bibliograafiat. Endise finantsanalüütiku Alice Schroederi kaks aastat tagasi ilmunud The Snowball: Warren Buffett and the Business of Life valmis koostöös vanameistri endaga. Buffett rääkis raamatu autoriga sadu tunde ning võimaldas talle ligipääsu eraarhiivile. Tõsi, pärast raamatu ilmumist Schroederi ja Buffetti suhted jahenesid. Väidetavalt ei meeldinud investorile raamatu mõned detailid, mis olid seotud tema perekonnaga.

Buffetti suhted nii vanemate (eriti ema), õdede, laste ja abikaasaga on olnud üsna keerulised. Peaaegu 30 aastat oli Buffett sisuliselt kahenaisepidaja. Seaduslik abikaasa, Susan kolis 1977. aastal San Franciscosse. Siiski veetsid mõlemad tihti aega koos puhkusel ning ametlikel koosviibimistel saatis Buffettit Susan. Omahas hakkas Buffetti juures kohe pärast Susani lahkumist elama praegune abikaasa Astrid (endise nimega Menks). Tegemist oli üsna ebatavalise suhtekolmnurgaga, sest just Susan oli see, kes julgustas Astridit Buffetti juurde elama minema. Astrid on rahvuselt lätlanna ning Buffett abiellus temaga 2006. aastal pärast seda, kui Susan oli vähki surnud.

Tuntud majandusajakirjaniku Roger Lowensteini Buffett. The Making of an American Capitalist ilmus esmakordselt 1995. aastal. Lowensteini sulest on ilmunud mitu suurepärast finantsturge käsitlevat raamatut, teiste hulgas riskifondi Long-Term Capital Managementi (tuntud ka nobelistide fondi nime all) tõusu ja kokkukukkumist käsitlev Then Genius Failed ning kevadel ilmunud raamat viimasest finantskriisist The End of Wall Street.

Mõlemad Buffetti biograafiad peaksid olema (vähemalt olid mõni aeg tagasi) müügil ka meie raamatupoodides.

Lisaks kahele elulookirjeldusele on ilmunud kümneid raamatuid Buffetti investeeringute kohta, neist „Warren Buffetti tee“ on tõlgitud ka eesti keelde.

Apple’i juht Steve Jobs ning Warren Buffett on kaks inimest, kes mõjutavad kõige rohkem nende juhitavate ettevõtete aktsiate hindu. Buffetti vanuse tõttu on tema järglase küsimus Berkshire Hathaway juhi kohale olnud päevakorral juba aastaid. Buffett ise on otsesest vastusest keeldunud ning kinnitanud vaid, et järglane on olemas.

Viimasel ajal on välja toodud vähemalt kolm nime. Kuu alguses ilmunud ajakiri Fortune kirjutab, et sagedamini nimetatavaks kandidaadis on Berkshire Hathaway tütarettevõtte MidAmerican Energy Holdings juht David Sokol.

The Wall Street Journal kirjutas aga täpselt kuu aega tagasi, et võimalik järglane on Li Liu, kes 20 aastat tagasi oli tudengina Hiinas Tiananmeni väljaku rahutuste üks liidritest.

Li kaudu investeeris Buffett Hiina akude ja autotootja BYD aktsiatesse. Investeering, mille väärtus on alates 2008. aastast kasvanud kuuekordseks ning on toonud 1,2 miljardit dollarit kasumit.

Kolmas võimalik järglasekandidaat on Buffetti endine maakler Byron Trott, kes lahkus Goldman Sachsist 2009. aasta alguses ning lõi oma pangandusfirma.

Alice Shcroeder, usub, et Trott oleks Buffetti ilmselge järglasekandidaat.

„Ta mõistab, mida Warren arvab varahaldusest,“ kinnitas Buffetti biograafia autor 2009. aasta jaanuaris Bloombergile. „Ta näeb kapitaliturge läbi Warreni silmade,“ lisas ta.

Tehnoloogiagigantide rahapakid

2010-08-27T08:35:00.000+03:00

Juba pikemat aega on tehnoloogiagigantide bilanssides üüratu suured rahakogused – tänaseks on neist kaheksa suurema bilanssidel raha kokku 125 miljardit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal.

Tehnoloogiasektor on olnud viimastel aastatel aktiivne ülevõtmistel, mis tavaliselt toob endaga kaasa surve ülevõtja aktsia hinnale. Tehnoloogiagigantidega pole aga midagi taolist juhtunud.

Näiteks oleks üsna loogiline, et Inteli aktsia hind oleks kukkunud pärast teadet, et maailma suurim mikrokiipide tootja soovib osta 7,68 miljardi dollari eest küberturvafirma McAfee. Turg on ülevõtmisse (sellega seotud kuludesse) aga suhtunud üsna soosivalt. Turg on heaks kiitnud ka teisi sektori ülevõtmisi.

Tarkvaragigant Oracle on alates 2005. aastast kulutanud ülevõtmistele 28 miljardit dollarit. Aktsia hind on selle ajaga kerkinud 67%. Hewlett-Packard on alates 2005. aastast ostnud kuus ettevõtet kokku 25 miljardi dollari eest ja aktsia hind on sama aja jooksul kerkinud 82%. Peamiselt tehnoloogiaettevõtete hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks on samal ajal aga langenud 1,3%.

Microsoft on ostnud viis ettevõtet 9 miljardi dollari eest, mis on turuväärtusi arvestades tunduvalt väiksem summa ning aktsia hind on alates 2005. aastast langenud 10%.

Tehnoloogiagigandid kasutavad bilansis olevat raha ka aktsiate tagasiostmiseks. Kaheksa suuremat tehnoloogiafirmat on viimastes kvartalites kulutanud aktsiate tagasiostmiseks 13 miljardit dollarit.

Kuna tehnoloogiasektor genereerib igal aastal kümneid miljardeid dollareid, kasvab raha ettevõtete bilanssidel dividendide suurendamisele ja aktsiate tagasiostmisele vaatamata. Seetõttu ennustabki majanduslehe mõjukas rubriik Kuuldused tänavalt (Heard on the Street), et suuri ülevõtmistehinguid on tulemas veelgi.

Kuid kõige kindlam ei ole siiski mitte ülevõtmine vaid innovatsioon. Kahe kõige väiksema ülevõtja, Google’i ja Apple’i aktsiate hinnad on alates 2005. aastast kerkinud 150 ja 680%. Nende puhul oleks dividendide maksmine ning aktsiate tagasiostmine olla üsna jumekas. Mõlema ettevõtte turuväärtusest moodustab bilansis olev raha umbes 20%. Selle kontodel hoidmine ei ole aga eriti tark tegu.

Kaks head ja üks halb uudis

2010-08-26T08:29:00.008+03:00

Romet kirjutas üleeile, et TI EfTEN Capital (loe Kristjan Lepik) on asutanud kaks investeerimisfondi. Mõlema fondi juhiks saab Miko Mälberg, kes on minu teada olümpial käinud endine tippujuja. Arvan, et sisulisi otsuseid hakkab mõlemas fondis tegema siiski Kristjan Lepik. Avalikult Lepiku juhitav fond poleks vanade pattude pärast finantsinspektsioonist luba saanud.

Selles uudises sisalduvad kaks head ja üks halb uudis.

Esimene hea uudis on see, et tänu uutele fondidele suurenevad investorite valikuvõimalused. Kohalikke fonde on küllalt vähe ning iga uus tulija saab olla ainult teretulnud.

Teine hea uudis seisneb selles, et minu arusaamise kohaselt on need esimesed kohalikud globaalsed fondid. Olen kirjutanud hulgaliselt kriitilisi artikleid meie fondide kohta ka sellest aspektist, et kuna enamus neist on regionaalsed (Kesk- ja Ida-Euroopa), siis fondiinvestoritele sisulist varade hajutamist need ei paku. Seetõttu pakuvad EfTENi fondid siin investoritele kena vaheldust.

Halb uudis on aga see, et kadumas on ainus avalik nõustamiskeskus, kellel oma investeerimistoodet polnud. Nüüd, mil ettevõttega on seotud kaks fondi, on oht, et nõustamist hakkab paljuski asendama nende fondide müük. Tõsi, Tark Investori nõuanded (vähemalt avalikult kättesaadavad) on suunatud peamiselt aktiivsetele investoritele ehk kauplejatele ja spekulantidele. Pikaajalistele investoritele ei paku Eestis nõustamisteenust mitte keegi (pangad tegelevad ju ainult oma toodete müügiga).

Aga ka selles valdkonnas on peagi oodata midagi uut.

Tulemas on 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjad

2010-08-25T08:05:00.000+03:00

Kuna intressid on ajaloo madalamail tasemel on seetõttu ka mingisugusegi tootlusega võlakirjad üsna suur defitsiit. Võlakirjainvestorid rabavad peaaegu kõike, mida turg neile ette söödab.

Esmaspäevane The Wall Street Journal kirjutab, et päevakorrale on tõusnud 100aastase lunastamistähtajaga võlakirjad. Tegemist on väga eksootiliste väärtpaberitega, sest selliste võlakirjade ostjad peavad olema üsna veendunud, et emitent eksisteerib ka aastal 2110, mil toimub võlakirjade lunastamine. Nii pika tähtajaga võlakirjade riskiks on ka see, et 100 aasta jooksul võivad intressid tõusta võlakirjaintressidest kõrgemale. Väga suure tõenäosusega nii see juhtubki. Tänased võlakirjade ostjad on nende lunastamise tähtajaks aga juba surnud.

Tegemist ei ole täiesti uue investeerimisobjektiga, sest tosinkond ettevõtet on neid emiteerinud ka üheksakümnendate aastate keskel ning selle aastatuhande alguses. Laevandus- ja transpordikompanii Norfolk Southern Corp on 100aastaseid võlakirju emiteerinud koguni kahel korral – 1997. ja 2005. aastal. Ajalehel ei õnnestunud ettevõttega ühendust saada küsimaks, kas nad teevad seda veel.

100aastaseid võlakirju on emiteerinud ka naftakompaniid Anadarko Petroleum ja Apache, raudteefirma Burlington Northern Santa Fe, Walt Disney, Coca-Cola Enterprises (mitte ära segada Coca-Cola Co-ga) ja IBM. Nende ettevõtete kupongiintressid jäid reeglina vahemikku 7 ja 8%.

Nn sajandivõlakirjade ostjateks on reeglina elukindlustuskompaniid ja pensionifondid, sest neil on riskide juhtimiseks vaja viia pikaajalised kohustused varadega tasakaalu.

Olympic teeb aeg-ajalt sohki

2010-08-24T08:56:00.004+03:00

Homme toimub kasiinokompanii Olympic EG aktsionäride erakorraline koosolek, kus palutakse luba 450 384 aktsia emiteerimiseks hinnaga 11,2 krooni tükk. Tegemist on juba 2007. aastal sõlmitud optsioonilepingute täitmisega, mille kohaselt osa aktsiatest läheb juhatusele ja tütarettevõtete võtmeisikutele, 139 009 aktsiat aga nõukogu liikmetele.

Veidi kummalised on nõukogu liikmetele ettenähtud aktsiad, sest nõukogu neljast liikmest kaks on ettevõtte suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov. Nõukogu kahe teise liikme, Liina Linsi ja Peep Vainu optsiooniprogramm on üsna loogiline, aga aktsionäridele hääletusele pandava ettepaneku kohaselt määratakse optsioonide arv kindlaks nõukogu tööst osavõtu alusel. Eeldusel, et nõukogu tööst võtsid osa nii Karu kui ka Korpusov, saavad aktsiad ka nemad.

Ma soovin aga Olympic EG aktsionäride tähelepanu pöörata mõnele detailile, millest selgub, et ettevõttel on kombeks aeg-ajalt investoritele puru silma ajada, ehk otseselt öeldes lausa petta.

Nimelt ostis suuromanik Jaan Korpusov 2007. aasta 23. novembril
34 000 Olympicu aktsiat 1,9 miljoni krooni eest.

“Hind on ju väga soodne, sellepärast ostsin,” selgitas Korpusov sama aasta 5. detsembril Eesti Ekspressile. Ei möödunud paari nädalatki, kui Korpusov hakkas Olympicu aktsiaid aga massiivselt müüma. Detsembris müüs ta kahel päeval kokku 850 000 aktsiat 47,8 miljoni krooni eest, kusjuures aktsia hind oli veel soodsam. Usun, et novembris tehtud ost oli mõeldud üldsuse eksitamiseks.

Veel räigem eksitamine toimus aga 2009. aasta septembris, kui hiiglaslikes kogustes müüsid Olympicu aktsiaid nii Korpusov kui Karu. Samal päeval, kui suuromanikud müüsid viimased aktsiad (kokku müüdi 15 miljonit aktsiat 146 miljoni krooni eest), tuli Äripäeva anonüümne vihje, et Avila (Olympicu toonane tegevjuht Andri Avila) ostab aktsiaid. Selge, et vihje eesmärgiks oli mõjutada turgu, sest suuromanike massiivne aktsiamüük oli põhjustanud investorite usalduse peaaegu täieliku kadumise. Mis aga kõige hullem, paar nädalat hiljem müüs Avila needsamad 130 000 aktsiat maha ja teenis paarsada tuhat krooni kasu. Börsi noteerimis- ja järelvalvekomisjon tegi OEGle selle eest ka hoiatuse.

Kui on teada, et partner kipub sohki tegema, pole mõtet temaga kaarte mängima hakata. Kas on aga mõtet investeerida ettevõttesse, kui on teada, et ettevõte kipub samuti aeg-ajalt veidi petma.

Väike paus

2010-08-13T15:54:00.000+03:00

Vabandan teie kõigi ees, kes te olete harjunud igal tööpäeval uut postitust lugema. Lähen kümmekonnaks päevaks Norra mägedesse ja internetiga ei lävi. Järgmine postitus 24. augustil.
Kohtumiseni!

Google hakkab väsima

2010-08-13T08:10:00.005+03:00

Järgmisel nädalal saab Google’il juba kuus aastat börsil oldud. Pärast börsileminekut hakkas otsingumootorifirma aktsia kiiresti tõusma. 85 dollariga aktsiate avalikul emissioonil müüdud väärtpaberi hinnal kulus kahekordistumiseks kaks kuud. 400 dollari taseme ületas aktsia hind veidi enam kui aasta ning 500 dollari taseme veidi enam kui kaks aastat pärast börsile minekut. Rekordtasemele, 724,8 dollarini kerkis aktsia hind 2007. aasta detsembris, aga viimastel aastatel on aktsia hind stagneerunud.

Ajakiri Fortune viimase numbri kaanekujundus oli igatahes väga ähvardav. Sellel oli kujutatud kokku vajunud kuulsat logo ning pealkirjaks oli Kas Google’ga on lõpp? (Is Google Over?) Loo enda pealkiri nii dramaatiline siiski ei olnud, anti ainult mõista, et otsingupidu on läbi.

Kuna 97% Google’i käibest annab reklaami müük, siis pole ka selles pealkirjas siiski erilist pehmust. Paraku hakkab aeglustuma ka reklaamituru kasv ning lisaks on tekkimas uusi konkurente. Näiteks Microsofti Bing on kasvatamas internetiotsingu turuosa ning on tekkinud uusi internetisaitie, mida inimesed kasutavad ja mis võtavad seega ka reklaamituru ära.

Google’il on vaja uusi käibeallikaid ning otsingumootorifirma kiire kasvu jätkumiseks oleks hädasti vaja just miljardidollarilisi käibeallikaid. Kui Apple on selles suhtes olnud väga edukas - kümnendi alguses tuli iPod, kolm aastat tagasi iPhone ning sel aastal iPad, siis Google’il pole seni vastu panna mitte midagi.

Seni suurim ja paljulubavaim võimalus on mobiiltelefonide operatsioonisüsteem Android, aga sellel on üks häda – see ei too Google’ile ei erilist käivet aga ka kasumit.

Juunis teatas Google uhkelt, et üle 2 miljoni firma kasutab Google´i rakendusi ettevõtetele. Paraku kumab ka siin läbi Mark Twaini tuntud sentents valest, suurest valest ja statistikast. Analüütikute hinnangul on nende rakenduste käive sel aastal umbes 350 miljonit dollarit ehk 175 dollarit ettevõtte kohta. Pole just teab mis suur number.

Fortune sõnul on Google’i insaiderid ise optimistlikud YouTube´i suhtes, kus inimesed veedavad 10% kogu internetis oldavast ajast.

Aga jah, Google’i lähitulevik on ilmselt ikka üsna tume just kasvu kiiruse osas.

Augusti lõpus ja septembri alguses toimub Nevada kõrbes traditsiooniline vabameelne kunstilaager Burning Man (Põlev Mees), mille kulminatsiooniks pannakse põlema hiiglasuur puust inimkuju. Selle sündmuse iga-aastased külastajad on varasematel aastatel olnud ka Google’i asutajad Larry Page ja Sergei Brin. Minu teada osalevad nad sellel üritusel tänini ning nüüd on seal olnud ka ettevõtte tegevjuht Eric Schmidt. Ehk annab umbes 50 tuhande osavõtjaga vaba vaimsuse ja kreatiivsuse pidu ka Google’i juhttriole uusi lennukaid mõtteid.

Pärast teise kvartali majandustulemuste avaldamist tõttasid mitmed analüütikud Google’i aktsia hinnasihte alandama, soovitused jäeti siiski enamjaolt paika. Reutersi andmetel soovitab Google’i aktsiat osta 28 analüütikut, 5 soovitab hoida ja üks müüa.

Hõisata on veel vara

2010-08-12T07:54:00.000+03:00

Ehkki 3,5protsendiline teise kvartali majanduskasv oli tore positiivne üllatus, ei maksa sellest veel eufooriasse sattuda.

Üsna kiire majanduskasv tuli majandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul peamiselt tänu välisnõudluse kasvule.

„Sisenõudluse osas võib täheldada tarbimisjulguse mõningast taastumist endiselt kahanevate sissetulekute taustal, kuid tarbimise kasvu võib oodata alles aasta lõpus, vahendab Sääliku sõnu E24.ee.

Mina seda optimismi suurema sisetarbimise osas nii väga ei jaga. Pigem ootan sisetarbimise paigalseisu või kahanemist.

Statistikaameti kohaselt kasvas tööpuudus kõige kiiremini just selle aasta esimeses kvartalis – 4,3 protsendipunkti 19,8 protsendini. See tähendab, et järgnevate kvartalite jooksul hakkavad töötute koondamisrahad ning töötukindlustushüvitised otsa saama. Tõsi, tasapisi on hakanud ka uusi töökohti tekkima, aga tõesti tasapisi. Samas on uued töökohad ilmselt vanadest madalamapalgalised.

Ka välisnõudluses võib tulla peagi tagasilööke. USA Föderaalreserv hoiatas üleeile õhtul, et maailma suurime majanduse taastumine on pidurdumas, Inglise Pank alandas eile Suurbritannia majanduse kasvuprognoosi, metsatulekahjud alandavad Venemaa majanduskasvu, Hiina kinnisvaraturg sarnaneb püssirohutünnile ning eurotsooni riigid mõtlevad majanduse stimuleerimise asemel eelarvete kärpimisele. Pole just väga roosiline perspektiiv.

Paljud analüütikud loodavad kiiresti kasvavatele arenevatele turgudele eesotsas Brasiilia, Venemaa, India ja Hiinaga (BRIC-majandused). Kuid David Rhodes maailma juhtivast konsultatsioonifirmast Boston Consulting Group pööras tähelepanu asjaolule, et 70% maailma majandusest annavad siiski arenenud riigid ning arenev Aasia vaid 18%.

„Seitsekümmend protsenti ei saa elada 18 protsendi kasvu arvel,“ toonitas ta ajalehele Financial Times.

Seoses eurole üleminekuga võib oodata välisinvesteeringute aktiviseerumist, aga taolise ebakindla globaalse makromajandusliku väljavaate puhul jäävad investorid ettevaatlikuks.

Muuseas, püsihindades arvestatuna oli meie majanduse suuruseks 2. kvartalis 35,3 miljardit krooni, mis oli vaid 1,4% enam, kui 2005. aasta teises kvartalis.

Esimest korda pärast taasiseseisvumist on aga inimeste palgatase langenud ning tööpuudus on ilmselt kõigi aegade kõrgeim. Pole just suur sisetarbimise mootor.

Kas Hewlett-Packard reageeris üle?

2010-08-11T07:32:00.000+03:00

Reede hilisõhtul lahvatas tõeline pommuudis: Hewlett-Packard teatas, et tegevjuht Mark Hurd astub ametikohalt tagasi.

Juuni lõpus esitati Hurdile süüdistus Hewlett-Packardi lepingulise turundusnõustaja, Jodie Fisheri seksuaalses ahistamises. Hiljem selgus, et ahistamist siiski ei toimunud. Mulle tundub, et toimus ainult lähenemine, aga seda tegi Hurd ettevõtte arvelt. Kulud ei olnud 100 miljardi dollari suuruse käibega ettevõtte jaoks teab mis suured – väidetavalt kusagil 20 000 dollari kandis. Aga Hurd lasi isiklikud kulud kanda ettevõttel ning võltsis ka kuluaruandeid, millest aga piisas Hurdi vallandamiseks. Jodie Fisher avaldas samuti kahetsust Hurdi vallandamise pärast ning kinnitas, et see ei olnud tema eesmärk ning nad olid omavahelised asjad kohtuväliselt juba ära klaarinud. (Kas polnud tegu siis mitte lihtsa väljapressimisega?).

Nüüd on aga puhkenud elav diskussiooni, kas Hewlett-Packardi nõukogu mitte viga ei teinud ega üle ei reageerinud.

Oracle’i asutaja ja juht Larry Ellison on veendunud, et HP nõukogu tegi vea.

„HP nõukogu tegi just kõige hullema personaliotsuse pärast neid idioote Apple’i nõukogus, kes vallandasid Steve Jobsi mitmeid aastaid tagasi,“ kirjutas Ellison ajalehele The New York Times. Apple vallandas Jobsi 1985. aastal, aga kutsus ta 12 aastat hiljem tagasi. Ellison on ka Hurdi kauaaegne sõber ja tennisepartner.

Mark Hurd asus HP tegevjuhi kohale 2005. aastal. Tegemist on üsna madala profiiliga raamatupidaja tüüpi inimesega, iseloomustas teda ajalehele The Wall Street Journal San Francisco ülikooli juhtimisprofessor John Sullivan.

„Ta kärpis kulusid. Ta polnud toretsevat tüüpi tegelane,“ lausus Sullivan.

Hurdi juhtimisel sai HPst 2006. aastal maailma suurim personaalarvutite tootja ning käibe poolest maailma suurim tehnikakompanii. Kui 2004. aastal oli HP käive 80, siis 2009. aasta käive oli üle 114 miljardi dollari. HP aktsia hind on kasvanud Hurdi juhtimise all üle kahe korra.

The New York Times kirjutas, et nõukogu vallandas Hurdi PR firma APCO tugeval survel. APCO olevat kirjutanud isegi näidisartikli, demonstreerimaks, mis võib juhtuda, kui kuuldused ettevõttest välja lekivad.

Ajalehe sõnul ei olevat Washingtonis asuv 500 töötajaga APCO näol eriti tugeva reputatsiooniga ei kriisijuhtimise- ega ka tehnoloogilise reputatsiooniga ettevõttega, kuigi ettevõte on teinud koostööd nii Microsfti ja Inteliga.

Hewlett-Packardi aktsia hind reageeris esmaspäeval uudisele 7protsendilise kukkumisega. Kuigi kauplemine HP aktsiatega peatati kohe pärast uudise tulekut ka järelkauplemisel, jõudsid ülikiired arvutiprogrammid juba tehinguid sooritada, mistõttu oli reede hilisõhtul ja esmaspäeval aktsia hinna ja langusprotsendi suhtes päris suur segadus.

Ilmselt sama suur segadus valitseb lähikuudel ka Hewlett-Packardi tippjuhtkonnas. Nõukogu hakkab otsima uut juhti, mis ei ole eriti lihtne ülesanne. Ajutiseks tegevjuhiks sai finantsjuht Cathie Lesjak.

Kas Vene oligarhide raha hakkab Eestisse tulema?

2010-08-10T08:01:00.004+03:00

Tundub, et meie lõunamaiselt ilusad ilmad on nii vapustavad, et Vene oligarhid eelistavad lõunamerede asemel Tallinnasse tulla. Ajakirjandus on vähem kui kuu aja jooksul kirjutanud kolmest luksusjahist, mille pardal veedavad aega Vene oligarhid.

Kas oligarhide peatumised siin on juhulikud ning kas tõesti on põhjuseks meie väga ilusad ilmad? Ma kipun arvama, et nii see päris ei ole ning tõenäoliselt on lähikuudel oodata Vene oligarhide investeeringuid Maarjamaale.

Eesti üleminek eurole vähem kui viie kuu pärast lisab meie investeerimiskeskkonnale stabiilsust, mida Venemaa majandusel ei ole. Üha enam märke viitab sellele, et Venemaa võimud on hakanud meisse mõnevõrra leebemalt suhtuma ning ma ei välista, et oligarhid on saanud oma riigi otsustajatelt signaale, et Eestis võib äri teha küll.

Seepärast ma ei imestakski, kui järgmise investeerimislaine peavood ei tule enam Soomest ja Rootsist, nagu see oli kahe eelmise majandusbuumi ajal, vaid hoopis Venemaalt.

Kuuldavasti olevat meil müügis kaks panka, Marfin ja Krediidipank. Krediidipank kuulub praegugi suuremalt jaolt Vene kapitalile. Pangal on ka poolsada väikeaktsionäri ning väärtpaberikeskuse statistikat vaadates tundub, et suuromanikud on juulis hakanud väikeaktsionäridelt Krediidipanga aktsiaid kokku ostma. Kuni juuli alguseni oli Krediidipanga aktsionäride struktuur stabiilne. Kolmele juriidilisest isikust välisinvestorile kuulus 95,68% aktsiatest, viiele Eesti juriidilisest isikust 0,69%, viiele välisriigi eraisikust investorile 0,07 ja 55le Eesti eraisikust investorile 3,56% Krediidipanga aktsiatest.

Juulis aga kahanes väikeinvestorite arv oluliselt. Neljale juriidilisest isikust välisinvestorile kuulub 1. augusti seisuga 98,39% Krediidipanga aktsiatest, Eesti juriidilised isikud on oma aktsiad ära müünud, viiele eraisikust välisinvestorile kuulub endiselt 0,07% ning Eesti erainvestorite arv on kahanenud 41-le (neile kuulub 1,54%).

Eelista välismaist!

2010-08-09T08:45:00.000+03:00

Nisu hind kerkis eelmisel nädalal kahe aasta kõrgeimale tasemele ning kohe olid ka kohalikud toiduainetetöösturid varmad teatama, et peagi hakkavad kerkima leiva ja muude pagaritoodete hinnad. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp põrutas koguni, et leiva hind võib kerkida 10 krooni. Ka Pere Leiva omanik Rein Kilk rääkis laupäeval Kuku raadios kirglikult, kuidas leiva hinna tõus on paratamatu.

Võtke ikka veidi hoogu maha, kulla töösturid! Nisu hind on viimase kuuga tõesti pöörase kiiruga tõusnud. Dollarites arvestatuna kuuga peaaegu kaks korda (momendil pole mul eurodes hindu käepärast, aga arvestades USD nõrgenemist viimase kuu jooksul, usun, et eurodes/kroonides on hinnatõus mõnevõrra väiksem). Kiirele hinnatõusule vaatamata on nisu hind täna peaaegu kaks korda madalam kui kaks aastat tagasi. Kui kaks aastat tagasi kerkis nisu hind Chicago kaubabörsil 1,2 dollarini buššel, siis selle aasta esimesel poolel liikus see vahemikus 0,42-0,5 dollarit buššel. (Buššel on USA kaubabörsidel kasutatav mahuühik, umbes 35 liitrit). Eelmisel neljapäeval kerkis nisu hind 0,825 dollarini buššel ning reedel langes see 0,725 dollarini.

Ma ei mäleta, et leiva ja muude pagaritoodete hinnad oleksid eelmise kahe aasta jooksul märkimisväärselt langenud.

Kirjutasin siinsamas kolm kuud tagasi, kuidas poes müüdava pakipiima hind kerkis vähem kui poole aastaga üle 50 protsendi. Alles eelmisel sügisel, kui toimus nn piima hinnasõda, oli igal pool kuulda nuttu ja hala ning üleskutset osta ainult eestimaist toidukaupa.

Mis puudutab toidukaupu, siis minu arvates on taoline üleskutse ebakohane ning toidukaupade hinnaliikumist vaadates koguni kahjulik. Kui mu mälu ei peta, siis eelistab eestimaist toidukaupa niikuinii neli viiendikku elanikkonnast. Ehkki näiliselt on toiduainetööstuses kõva konkurents, tundub mulle, et nagu kütuste jaeturul, on ka siin konkurents pigem näiline, tänu millele ongi võimalik kodumaise toidukauba kiire hinnatõus ajal, kui majanduskasv on heal juhul null ning tööpuudus üle 10 protsendi.

Inflatsiooni ohjamiseks tuleks seega tõsta au sisse loosung „Eelista välismaist“, siis ehk kasvab konkurents ka toiduaineturul ning hinnasurve hakkab kahanema.

Hiina kinnisvarabuumi kütavad riigifirmad

2010-08-06T08:40:00.000+03:00

Samal ajal, kui koos maailma finantsüldsusega vaatab Hiina kinnisvaraturu ülekuumenemist murelikult pealt ka riigi keskvõim, on buumi peamisteks õhutajateks riigile kuuluvad suurettevõtted.

Suured riigile kuuluvad nafta-, keemia- ja sõjatööstusettevõtted ning telekomifirmad ostavad üha suuremate summade eest maad tegelemaks kinnisvaraarendusega, mil pole mingit pistmist nende põhitegevusega, kirjutab The New York Times.

„Just neil on maa ostmiseks raha,“ kommenteeris ajalehele Singapuri rahvusülikooli professor Deng Yongeng. „Sest Hiinas kontrollib raha pakkumist ja kulutamist valitsus,“ lisas ta.

Nii on sel aastal 82% Pekingi maamüügioksjonitest võitnud suured riigifirmad. 2008. aastal oli see protsent 59. Ühe uuringu kohaselt pakkusid riigile kuuluvad ettevõtted maa eest keskmiselt 27% konkurentidest enam.

Pekingis on alates 20003. aastast kerkinud maa hind 750%, pool sellest kasvust on tulnud kahe viimase aasta jooksul. Ka elamuaseme hinnad on paljudes linnades paari viimase aastaga kahekordistunud.

Kriitikute sõnul on kinnisvarabuumi üheks peamiseks mootoriks valitsus, kes pumpas majandusse 586 miljardit dollarit ning ergutas riigile kuuluvaid panku agressiivsemalt laene andma.

Mõned süüdistavad ka kohalikke omavalitsusi, kes teenisid maaoksjonitelt 2009. aastal 230 miljardit dollarit.

Ning kolmas põhjus on riigi poolt ettevõtetele pandud surve olla aina kasumlikum ning kinnisvaraarendus on täna väga ahvatlev, selgitas ajalehele soolakaevandusfirma Anhui Salt Industy Corporation turundusjuht Su Chuanbao. Anhui ostis maad, et seal kõrgklassi elamurajooni nimega Platinum Bay arendama hakata. Tema sõnul on just valitsus see, kes tegelikult õhutab kinnisvarabuumi.

Kokkuvõttes meenutab mulle see lugu meie olukorda mõned aastad tagasi, kus igal enesest lugupidaval ärimehel oli ka oma kinnisvarafirma. Nii mõnegi jaoks päädis kinnisvaraarendus aga sellega, et börsiettevõtte suuromanik pidi suure tüki oma osalusest ära müüma.

Kas Buffetti aktsia on liiga kallis?

2010-08-05T09:17:00.001+03:00

Warren Buffett armastab öelda, et tema ideaalne investeerimishorisont on igavene ning samasugune on ka paljude tema juhitava Berkshire Hathaway aktsionäride oma, kes ostavad ettevõtte aktsia ja jäävad seda aastakümneteks hoidma. Ka mina olen taolise lähenemisega investor ning 14aastase investeerimisstaaži jooksul olen vabatahtlikult müünud ära vaid kahe ettevõtte aktsiad ning nüüd olen kaalumas kolmanda müüki.

Aga tagasi Buffetti juurde. Juulis andis investeerimisfirma Stifel Nicolaus analüütik Meyer Shields Berkshire aktsiale müügisoovituse. Tegemist on esimest korda alates 2004. aastast, kui Wall Streeti analüütik soovitab Berkshire aktsiat müüa, kirjutab ajakiri Fortune. Isegi võimekas Buffett ei saa ennast lahti rebida närusest majandusest, põhjendab analüütik oma soovitust.

Gardner Russo & Gardner partner Thomas Russo leiab seevastu, et kohe, kui majandus hakkab tõusma, on Buffettile kuluvad ettevõtted valmis sellest osa saama.

Fortune rääkis mõlema analüütikuga ning esitab nende argumendid.

Meyer Shields: „Meie müügisoovitus põhineb eeldusel, et USA majandus on aasta teisel poolel väga nõrk. Me näeme töötuse langemist palju sügavamale, kui see on olnud eelnevate kriiside ajal. Seni pole veel taastumise märke kuigipalju näha.“

Kui kindlustusfirmal on väga suur aktsaiportfell (formaalselt loetakse Berkshire Hathaway’d enamasti kindlustusfirmaks, aga minu arvates on tegemist pigem investeerimisfondiga), on ettevõtte õiglase väärtuse ennustamiseks bilansiline väärtus paremaks indikaatoriks kui kasum. Shieldsi arvestuste kohaselt kahanes Berkshire bilansiline väärtus aktsiaturu languse tõttu teises kvartalis 2,8 miljardi dollari võrra.

Lisaks sellele müüs Buffett finantskriisi ajal müügioptsioone neljale aktsiaindeksile. Ehkki optsiooni realiseerimistähtaeg on alles 2018. aastal, nelja indeksi langus nulli väga ebatõenäoline ja Brekshire müügioptsioonide eest maksma ei pea (summa oleks sellisel juhul 37,5 miljardit dollarit), tähendab indeksite langus siiski kahanemist 800 miljoni dollari võrra, hindab Shields.

Berkshire aktsia selle aasta tõus on toimunud eelkõige tänu B- aktsiate splitile eelmise aasta lõpus. Kuid seepärast, et aktsia on nüüd S&P 500 indeksi koosseisus, muutub ettevõtte aktsionäride baas üha institutsionaalsemaks. Kui seni oli aktsionäride hulgas peamiselt rikkad eraisikud, siis nüüd muutub suuremaks fondide osakaal. See aga tähendab, et aktsia muutub ka tunduvalt kõikuvamaks, mis toob pea alati endaga ka aktsia madalama valuatsiooni, selgitas Shield.

Thomas Russo: „Warren Buffett ei ole kasumiteadete ori, mis on Berkshire suurim tugevus. Ta sai paar aastat tagasi 4,9 miljardi dollari suuruse preemia 37 miljardi dollari kindlustamise eest (jutt on samadest aktsiaindeksite müügioptsioonidest). Mitte keegi teine poleks hakanud võtma riski, et vara arvestuslik turuväärtus võib mõjutada nii tugevasti kasumit“.

„Nõrk makrokeskkond pole Berkshire’le midagi uut. Mina vaatan seda kui terapeutilist perioodi, mil Berkshire ettevõtted saavad teha strateegilisi investeeringuid ,“ lisas Russo.

Kuni Burlington Norherni ülevõtmiseni oli Brekshire aktsia midagi erilist. Kuna Buffett varem aktsiat ei splittinud siis A klassi aktsia ostmist said endale lubada vaid vähesed (aktsia hind maksab üle 120 tuhande dollari ehk peaaegu 1,5 miljonit krooni). Ka B klassi aktsia, mis enne splitti maksis üle 3000 dollari, polnud just odavate killast.

Russo selgitas, et üha suurem osa USA aktsiainvestoritest ei tohtinud osta Berkshire aktsiaid. Need olid indeksfondid. Kuna umbes 8% Põhja-Ameerika aktsiatest kuulub S&P 500 indeksisse, tähendas see, et umbes kaks triljonit dollarit aktsiaturgude raha ei omanud Buffetti aktsiaid. Ka nüüd, kui Berkshire aktsia on S&P 500 koosseisus, ei tähenda see, et indeksifondid kipuvad neid turu langedes kiiresti müüma. Seda tänu Berkshire suurele osakaalule indeksis.

Ja viimaseks argumendiks, miks Russole Berkshire aktsia meeldib, on selle hinnaliikumine kahel viimasel aastal. Sel aastal on aktsia kallinenud 20, aga 2009. aastal null protsenti. S&P 500 indeks rallis aga eelmisel 26%, mis tähendab, et Berkshire jookseb indeksitele järele.

„Mulle taolised vastukaalud meeldivad,“ selgitab Russo.

Reutersi andmetel soovitab Berkshire Hathaway aktsiat osta 1, hoida 3 ning müüa 1 analüütik.

Teise kvartali majandustulemused avaldab ettevõte homme.

IPOd on tagasi

2010-08-04T08:00:00.004+03:00

Juuni lõpus toimunud elektriautode tootja Tesla Motors aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) meenutas juba kümnekonna aasta tagust IPOmaaniat, kirjutab ajakiri Fortune. Ettevõte ei hakka kasumit saama ilmselt mitte enne kahte aastat, aga aktsiad olid popid ning algselt 14 kuni 16dollarilise vahemiku asemel kujunes märkimishinnaks 17 dollarit. Nõudlus aktsiate järele oli nii suur, et väärtpaber alustas Nasdaqil kauplemist 19 dollariga ning käis päevasiseselt koguni 30 dollaril.

Juuli lõpu seisuga on sel aastal üle maailma läinud börsile 223 ettevõtet, millest igaüks on kaasanud vähemalt 100 miljonit dollarit investorite raha. Selle aasta IPOde hulgas on ka kõigi aegade üks suuremaid IPOsid – Hiina põllumajanduspank (Agricultural Bank of China) mahuga umbes 22 miljardit dollarit. Huvitavamate IPOde hulka kuuluvad ka erakapitalifirma KKR, mille aktsiatega kaubeldakse New Yorgi börsil alates 15. juulist ning päev hiljem seal kauplema hakatud 3D filmiseadmete tootja RealD. Novembris kavatseb kuuldavasti IPO korraldada General Motors.

Mida uus IPOlaine turgudele tähendab, on siiski ebaselge. IPOguruks tituleeritud Florida Ülikooli professor Jay Ritter väidab, et uute ettevõtete laine räägib pigem minevikust kui tulevikust ja vihjab, et suured kauplemismahud võivad tähendada turu ülekuumenemist.

Morningstari IPOstrateeg Bill Buhr on aga optimistlik ning usub, et Tesla ja RealD edukad IPOd näitavad vähemalt tehnoloogiasektori paranemist ning lõppude lõpuks toob see kaasa ka kogu majanduse paranemise. Tema sõnul on olemas suur hulk IPOvalmis tehnoloogiaettevõtteid ning päris hea seis on ka tervishoiusektoris.

Kui meie jaeinvestoritel on IPOdel osalemine suhteliselt lihtne, siis USAs on see praktiliselt võimatu. Seetõttu on mõnevõrra ohutum osta börsile läinud aktsiat mõni kuu pärast börsidebüüti. Siis on turg juba otsustanud, mis ettevõtte aktsia väärt on, IPOl otsustab selle emissiooni korraldav investeerimispank.

Üks võimalus on ka osta börsil kaubeldava fondi First Trust IPO Index Fund osakuid (sümbol FPX). Indeksi koosseisu lähevad aktsiad seitse päeva pärast börsidebüüti ning nad on selle koostises umbes neli aastat. Viimasel kolmel aastal on IPO indeksil läinud igatahes paremini kui S&P 500 indeksil ning viimase aastaga on see kerkinud 17,9% võrrelduna S&P 500 indeksi 11,8 protsendiga.

Kas Stefan Anderssonist on saanud Tallinna börsi võimsaim mõjutaja?

2010-08-03T07:42:00.000+03:00

Olen ka varem kirjutanud, et väga väikese likviidsuse tõttu pole aktsiahindade peamisteks mõjutajateks mitte kodu- ja välismaised fondid, vaid pigem kohalikud aktiivsed väikeinvestorid. Viimaste nädalate sündmusi vaadates tundub, et üheks olulisemaks hinnamõjutajaks on Rootsi päritoluga erainvestor Stefan Andersson.

Stefanist on saanud siinsetes investeerimisringkondades respekteeritud arvamusliider, kelle väljaütlemisi jälgitakse tähelepanelikult ning paljud järgivad ka tegusid.

Nii juhtus juuli keskel, kui Stefan teatas ühes investeerimisfoorumis avalikult, et ostab Nordeconi aktsiaid. Nordeconi aktsia tegi seepeale 11protsendilise hinnahüppe ehkki veel mõned päevad varem oli see korralikult kukkunud, sest aktsiaid müüs üks ettevõttega seotud erainvestor.

Stefani mõju avaldus üsna selgelt ka Nordeconi aktsionäride arvus, mis kerkis juulis rekordilise 2203 kontoomanikuni. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et aktsionäride arvu kasv 109 kontoomaniku võrra, on Nordeconi börsiajaloo suurim kuine kasv. Enam kui 100 võrra on ettevõtte aktsionäride arv kasvanud vaid ühel kuul – eelmise aasta augustis. Eriti märkimisväärne on Eesti juriidilisest isikust aktsionäride arvu kasv 34 ehk kümnendiku võrra, mis on samuti rekordiline. Varasem rekord, kasv 23 kontoomaniku võrra, pärineb 2008. aasta juunist. Juriidilisest isikust kontoomanike näol peaks olema suuremalt jaolt tegemist nende aktiivsete väikeinvestoritega, kes kauplevad firma nimel.

Tõsi, eelmise kuu keskel kuulutas Stefan, et on ostmas ka Ekspress Grupi aktsiaid, mis kergitas meediagrupi väärtpaberi hinda nädalaga 20,5%. Aktsionäride arvu pole see siiski oluliselt mõjutanud. Usun, et Ekspress Grupi aktsionäride arv kasvab augustis, aga kas selle põhjuseks on Stefan või möödunud reedel avaldatud majandustulemused, on juba võimatu öelda.

Tallinna Kaubamajal üle 3000 aktsionäri

2010-08-02T11:59:00.000+03:00

Tallinna Kaubamaja aktsionäride arv kerkis juulis rekordilise 3027 aktsionärini, selgub Eesti Väärtpaberikeskuse statistikast.

Ühe kuuga kasvas kaubamaja aktsionäride arv 32 kontoomaniku võrra ehk 2,4%. Aasta algusest on ettevõtte aktsionäride arv kasvanud 420 kontoomaniku võrra ehk 16%, aastaga 26 protsenti.

Rekordilise 2203 aktsionärini on kasvanud ka Nordecon Internationali (endine Eesti Ehitus) aktsionäride arv. Aktsiate avalikul esmaemissioonil 2006. aasta sügisel märkis Eesti Ehituse aktsiaid 2070 investorit.

Ekspress Grupp pettis investoreid

2010-08-02T08:11:00.001+03:00

12. veebruaril saatis Ekspress Grupp välja börsiteatena 2010. aasta konsolideeritud finantstulemuste kalendri, mille kohaselt 2. kvartali aruanne avaldatakse 34. nädalal ehk ajavahemikus 23. kuni 27. august. Aga üllatus, üllatus. Meediagrupp avaldas eelmise kvartali tulemused juba reedel ehk peaaegu kuu aega varem, kui lubatud. Need, kellel oli plaanis Ekspressi aktsiaid soetada vahetult enne tulemuste avaldamist, jäid pika ninaga. Seda enam, et aktsia hind reageeris tulemustele 12,3protsendilise tõusuga.

Ettevõtte tegevjuht Gunnar Kobin oli tulemustega väga rahul. Eks seepärast kiirustatigi tulemuste avaldamisega kuu aega planeeritust varem.

Tegelikult pole Ekspress esimene, kes tõttas headest majandustulemusest teada andma enne õiget aega. Sama tegi eelmise aasta oktoobris Tallink, kes avaldas eelmise finantsaasta tulemused finantskalendris lubatust 5 päeva varem. Tõsi, Tallink oli kaks börsipäeva varem edastanud ka sellekohase börsiteate.

Ekspressi reedene tulemuste teatamine on järjekordseks negatiivseks näiteks, kuidas meie börsiettevõtted üritavad headest tulemustest teatada varem ning halbadest tulemustest nii hilja kui vähegi võimalik. Teame küll ja küll, kus börsiteated tulemustega tulevad viimase lubatud päeva hilisõhtul. 2009. aastal olid Arco Vara kvartalitulemuste avaldamise kellaajad 18:51,19:49 ja 20:09.

Jürvetson on investeerinud Tesla Motorisse

2010-07-30T08:33:00.002+03:00

Kuu aega tagasi börsile läinud elektriautode tootjasse Tesla on teiste hulgas investeerinud ka Eesti soost riskikapitalist Steve Jürvetson, selgub nädalavahetusel New York Timesis ilmunud pikas artiklis Teslast ja selle juhist Elon Muskist.

Peale selle on Jürvetson finantseerinud ka Muski internetifirmat Zip2 ning odavate kosmoselaevade väljatöötamise ja valmistamisega tegelevat ettevõtet SpaceX.

Ehkki tihti üsna indikatiivne, ei pruugi ettevõtete esimene börsipäev aktsia edasist liikumist siiski adekvaatselt ennustada. Börsile kirjutatud kommentaaris nimetasin Tesla börsidebüüti edukaks, sest suurel languspäeval, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 2,7 ning Fordi aktsia 5,3 protsenti, sööstis Tesla aktsia hind 40%. Aga see oli ka kõik. Eile ehk kuu aega hiljem oli Nasdaqil noteeritud ettevõtte aktsia hind taandunud 20,35 dollarile ehk 22% avaliku aktsiaemissiooni hinnast (17 dollarit) kõrgemal.

Tesla juht ja suuromanik Elon Musk on värvikas ja vastuoluline. 2003. aastal asutatud elektriautode tootja pole seni veel kasumit saanud. See aga ei takistanud Muski 2009. aasta veebruaris saatmast klientidele e-kirja, et aasta keskel saab Teslast kasumlik ettevõte. Musk ise kaitses ennast väitega, et ta polnud rääkinud kasumlikust kvartalist, sest kasumlik oli ettevõttele ainult eelmise aasta juuli. Erinevaid vastuolulisi fakte tema kohta on artiklis toodud ridamisi.

„Mina ei usu teda,“ rääkis ajalehele autotööstusblogi Jalopnik peatoimetaja Ray Wert. „ Aga ma ei usu, et ta valetab. Ma arvan, et ta ise tegelikult usub, mida ta räägib. Aga minu arvates pole ta reaalsusele eriti lähedal. Pole kunagi olnud,“ täpsustas ta.

Teise kvartali majandustulemused avaldab Tesla 4. augustil pärast börsipäeva lõppu. Bloombergi andmetel katab aktsiat vaid üks analüütik, kes on andnud aktsiale ostusoovituse.

Hodorkovski vangistamine põhjuseks oli siiski Jukose müügiplaan Exxon Mobilile.

2010-07-29T09:53:00.001+03:00

Varsti pärast Mihhail Hodorkovski arreteerimist kirjutasin arvamusartikli, et oligarhi vangipaneku peapõhjuseks ei olnud niivõrd tema poliitilised ambitsioonid, kuivõrd soov müüa osa Jukosest Exxon Mobilile. Paraku jäi see versioon üksikuks hundiks poliitversioonide seas ning hakkasin ka ise tasapisi uskuma, et ilmselt mu hüpotees vett ei pea.

Nüüd on aga selgunud, et tõenäoliselt oli mul siiski õigus. Tom Bower kirjutab äsjailmunud raamatus Oil. Money, Politics, and Power in the 21st Century, et võimalik, et Hodorkovski vangipaneku peasüüdlane võib olla Exxon Mobili endine juht Lee Raymond.

Nimelt kohtus Raymond 2003. aasta 25. septembril New Yorgis Venemaa endise presidendi Vladimir Putiniga saamaks kinnitust, et Kreml on nõus Jukose aktsiate müügiga Exxonile. Tegelikult oli Exxon juba dobroo saanud ning presidendi ja tegevjuhi kohtumine pidi olema lihtsalt sisuliselt templiks tehingule.

Kui esialgne tehing pidi hõlmama 25% + üks Jukose aktsia, siis Raymond rääkis Putinile, st Exxon nõustub ostma veerandi Jukose aktsiatest ainult juhul, kui nad tulevikus saavad enamusosaluse.

Putin vastas Raymondile ilmse ärritusega, et Hodorkovski pole talle sellest mitte midagi rääkinud.

„Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle,“ vastas Putin. Raymond ei pannud tähele, et Putin kordas lauset „Kuulen sellest esimest korda. Hodorkovski ei rääkinud mulle“ kolm korda.

„Eks me näe,“ lausus Putin lõpuks puiklevalt ning lisas, et edaspidi tuleb Raymondil tegelda ministritega.

Putin oli üliärritunud, sest Raymond oli asetanud ta väga ebamugavasse olukorda. Lisaks oli Exxoni ambitsioon saada Jukoses enamus selgelt Putini administratsioonile liig mis liig. Mõned kuud varem oli BP omandanud 50% Venemaa suuruselt kolmandast naftakompaniist TNK. Exxoni pikaajalise eesmärgi täitumine oleks tähendanud, et pool Venemaa naftaleiukohtadest läinuks välisfirmade kätte.

Lisaks sellele ei sallinud Putini administratsiooni asejuht Igor Šetšin juutidest oligarhe, kelle käes oli tol ajal pool Venemaa majandusest. Šetšin on Rosnefti nõukogu liige ning selle naftakompanii kätte läks ka suurem osa hävitatud Jukose varast.

„On hullumeelne mõelda, et Putin laseb kroonijuveeli müüa välismaalastele, et sellest saaks kasu väike grupp juudi bandiite,“ tsiteerib Bower ühte Kremli ametnikku, kelle ütluses peegeldub ka venelaste suhtumine lääneriikidesse.

Täpselt kuu aega hiljem, 25. oktoobri hommikul levis uudis Mihhail Hodorkovski arreteerimisest üle maailma.

Toorainefondide lõksud

2010-07-28T09:42:00.001+03:00

Pärast sajandivahetusel toimunud tehnoloogiamulli lõhkemist tulid nagu tellitult turule esimesed toorainetega seotud börsil kaubeldavad fondid (ETFid), tuntud ka indeksaktsiate nime all. Toorainefondid pakkusid head võimalust portfellis riske hajutada ning mis veelgi tähtsam, need börsil kaubeldavad fondid andsid esmakordselt võimaluse ka väikeinvestoritel toorainetesse investeerida. Või nagu ütles üks tuntud finantsspetsialist, andsid võimaluse väikeinvestoritel panustada oma nägemusele toorainete hinnaliikumiste suhtes.

Indeksaktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide hinnad liiguvad väga sarnaselt fondi aluseks võetud indeksiga. Nii peaks naftaaktsia hind liikuma enam vähem sarnaselt nafta hinnaga maailmaturul. Aga osadel juhtudel see kaugeltki nii ei ole.

Nii näiteks on naftafondi U.S. Oil Fund (USO), mis järgib New Yorgi kaubabörsil kaubeldava nafta hinnaliikumist, hind alates selle loomisest 2006. aasta aprillis langenud 50%, samal ajal kui nafta ise on kallinenud 11%, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Analoogiline maagaasifond U.S. Natural Gas Fund (UNG) on alates loomisest 2007. aasta aprillis kukkunud 85%, mis on üle kahe korra enam kui on langenud gaasi hind (40%).

Selle põhjuseks on tooraineturgude spetsiifika. Nimelt kaubeldakse toorainetega peamiselt tulevikutehingutega, mitte füüsilisel tooraineturul. Nendel turgudel esineb aga tihti olukord, kus kaugema realiseerimise tähtajaga tooraine on kallim kui lähema realiseerimistähtajaga tooraine. Sellist olukorda nimetatakse contango’ks. Kui nafta või muu tooraine realiseerimistähtaeg hakkab lähenema, peab fondihaldur selle (odavama) maha müüma ja ostma järgmise realiseerimise tähtajaga tulevikutehingut ning seetõttu toob see fondiinvestoritele kahjumit.

Nii pidid naftafondid müüma nafta juunilepinguid hinnaga 68,01 dollarit barrel, aga asemele ostma juulilepinguid 70,80 dollariga barrel. Kuna nafta tulevikutehingute realiseerimistähtajad on igakuised, siis contango tingimustes saavad fondiinvestorid vastu pükse iga kuu.

Aga see pole veel kõik. Taolist olukorda kasutavad ära professionaalsed tulevikutehingutega kauplejad. Nad ostavad ülejärgmise kuu lepinguid ning müüvad ära lähima kuu lepinguid enne fondihaldureid surudes kunstlikult lähima lepingu hindu kunstlikult alla ja kaugemate lepingute hindu üles. Taolist strateegiat nimetada pre-rolling (eesveeremine).

„Mina elatun rumalast rahast,“ rääkis ajakirjale Chicagos asuva toorainetega kauplemisfirma asutaja Emil van Essen, mis töötas välja tarkvara pre-rollinguga teenimiseks. „Minutaolised inimesed söövad indeksfondid elusalt ära,“ lisas ta.

Ralliäss Ford

2010-07-27T09:03:00.000+03:00

USA suurim autotootja Ford Motor teatas möödunud reedel, et sai teises kvartalis 2,6 miljardit ning esimesel poolaastal kokku 4,7 miljardit dollarit kasumit. Nii suure poolaastakasumi sai Ford viimati 1998. aasta esimesel poolel. Fordi aktsia hind on vähem kui kahe aastaga kerkinud üle seitsme korra. Sellele vaatamata hindab investeerimisajakiri Barron’s Fordi aktsiat allahinnatuks.

Fordi autotootmisüksuse teise kvartali maksueelne kasum oli 2,1 miljardit dollarit võrrelduna 1,1 miljardi dollari suuruse kahjumiga aasta tagasi ning kasum tuli peamiselt tänu autode müügi kasvule ja kõrgematele hindadele.

Fordi hinnangul müüakse USAs sel aastal 11,5 kuni 12 miljonit autot. Number on tunduvalt väiksem 17 miljonist, mida seal müüdi vähem kui kümmekond aastat tagasi aga tunduvalt enam kui 2009. aastal müüdud 10,6 miljonit sõidukit.

Morningstari analüütiku David Whistoni hinnangul kasvab sõidukite müük USAs lähiaastatel 15 kuni 19 miljoni ühikuni ning Fordil on väga head võimalused sellest üha suurema osa saada. Fordi turuosa on kasvanud 17 protsendini võrrelduna 15,5 protsendiga aasta tagasi, General Motorsi turuosa on see-eest kahanenud 19,2 protsendini. Fordi uuenenud mudelid meeldivad klientidele ning uut Taurust müüakse 6000 dollari võrra kallimalt kui eelmise aasta mudelit.

Ehkki võlakoormus on Fordi jaoks endiselt probleem, muutub ettevõtte bilanss üha paremaks. Kvartali lõpus oli Fordil võlga 27,3 miljardit dollarit, mis on 7 miljardi võrra vähem kui 1. kvartali lõpus. Tänu kahanemisele on aga intressikulu 470 miljonit dollarit väiksem. Fordi finantsüksuse, Ford Crediti maksueelne tegevuskasum kasvas 37 protsenti 888 miljoni dollarini.

Craig-Hallumi analüütik Steven Dyer nimetab eelmist kvartalit Fordi jaoks fantastiliseks. Tema sõnul võttis Ford eelmises kvartalis pea kõik, mis võtta andis.

Investor ostis miljardi dollari väärtuses kakaoube

2010-07-26T10:19:00.000+03:00

Toorainetega kaubeldakse peamiselt tulevikutehingute turgudel ning reeglina likvideeritakse positsioonid enne tehingu realiseerumise tähtaega, sest investorid ei soovi füüsilist naftat, suhkrut, vaske või kohvi tegelikult omada. Realiseeritakse vaid mõni üksik protsent tulevikutehingute kogumahust.

Nädal aega tagasi šokeeris aga kakao- ja kohviubade kaupleja Anthony Ward tooraineturge sellega, et realiseeris nädal aega tagasi juulitehingute positsiooni - kokku 240 100 tonni kakaoube. Hiigelkoguse väärtuseks hindavad asjatundjad miljardit dollarit. Nüüd omab investori ettevõte Armajaro Holding umbes 7% maailma kakaoubadest.

Wardi positsioonide soetamise käigus kerkis kakao hind 33 aasta kõrgeimale tasemele. Ward panustab kakaoubade pakkumise vähenemisele ning kui see õnnestub, on magusatööstus sisuliselt tema ees põlvili. Seetõttu on mõnedki võrrelnud Wardi vendade Huntidega, kes üritasid aastatel 1979-1980 nurka suruda hõbedaturu ostes kokku suurema osa füüsilise väärismetalli varudest.

Kui Huntid olid naftatöösturid ning kaasasid oma kõrgesse mängu ka Araabia naftašeigid, siis Anthoni Ward on läbi ja lõhki kakaospetsialist.

„Globaalses mastaabis ei ole talle kakaoalastes teadmistes võrdset,“ lausus Armajaro endine töötaja Tim Spencer ajalehele The New York Times.

Armajaro varade maht, peamiselt riskifondidena, on 1,5 miljardit dollarit. Kuid teisalt on tegemist ka maailma ühe suurema kakaokauplejaga, kes tegutseb Elevandiluurannikul (maailma suurim kakaotootja), Indoneesias ning Ecuadoris.

Briti press on Wardi peale väga vihane andes talle hüüdnime Šokolaadisõrm (Chocfinger) viitega Bondi filmi kangelasele Kuldsõrmele (Goldfinger). Samas kinnitavad analüütikud, et šokolaadisõbrad kakao hinna võimaliku edasise tõusu pärast väga muretsema ei pea, sest see tooraine moodustab ainult 10% tavalise šokolaadi hinnast.

Musta luige fondid on kuum kaup

2010-07-23T08:16:00.000+03:00

Maailma suurim võlakirjafondide valitseja PIMCO kavatseb luua fondi, mis pakub kaitset turu kukkumisele üle 15 protsendi, kirjutas Bloomberg nädala alguses. Morgan Stanley strateegide sõnul kasvas nõudlus toodete vastu, mis kaitseb investoreid kataklüsmide korral, eelmises kvartalis viiekordseks.

Mustaks luigeks nimetab bestselleri The Black Swan autor Nassim Nicolas Taleb nähtusi, mille toimumise tõenäosus on äärmiselt väike. Poolteist aastat enne Lehman Brothersi pankrottiminekut ilmunud raamatus hoiatas ta pankureid, et need toetuvad liiga palju tõenäosuse põhistele mudelitele ning ignoreerivad potentsiaalsete katastroofide võimalusi.

Lisaks Pimcole pakuvad väga väikese tõenäosusega sündmuste vastu kaitset Deutsche Bank ja Citigroup kas siis fondide või tuletisinstrumentide näol.

Goldman Sachsi strateeg Alberto Gallo hoiatas aga möödunud kuul, et investorid maksavad liiga palju tuletisväärtpaberite eest, mis pakuvad kaitset kõige vähemtõenäoliste stsenaariumite nagu Euroopa riikide maksejõuetuse vastu, aga ei panusta piisavalt suurema tõenäosusega stsenaariumite nagu pika madala kasvu perioodi vastu.

„Kui kirjeldada olukorda purjetamisterminites, maksavad investorid suuri preemiaid kaitsmaks ennast äkilise tormi vastu, aga ei soovi ennast kaitsta pika tuulevaikuse vastu,“ lausu Gallo.

Apple tegi kolme kvartaliga aasta tulemuse

2010-07-22T09:11:00.001+03:00

Nõukogude ajal elanud inimesed mäletavad kuulsat loosungit „Viisaastaku plaan nelja aastaga“. Tolleaegsed loosungid jäidki loosungiteks ning reaalsusega polnud neil mingit pistmist, aga Apple on täna just taolisi kangelastegusid korda saatmas.

Teisipäeva hilisõhtu finantsaasta kolmanda kvartali tulemused avaldanud Apple teatas kasumi 78protsendilisest kasvust 3,25 miljardi dollarini ehk 3,51 dollarini aktsia. Käive kasvas 61 protsenti 15,7 miljardi dollarini. Finantsaasta viimase kvartali (Apple’i finantsaasta lõpeb septembri viimasel laupäeval) käibeks prognoosib tehnoloogiagigant 18 miljardit dollarit. Analüütikud ennustasid käimasoleva kvartali käibeks 17 miljardit dollarit.

Selle finantsaasta kolme kvartali käive ja kasum on juba suuremad kui 2009. finantsaastal kokku. Apple’i üheksa kuu käive on 45 miljardit dollarit võrrelduna kogu 2009. aasta 42,9 miljardiga ning kasum 9,7 miljardit võrrelduna 8,2 miljardi dollariga 2009. aastal kokku. 2010. finantsaasta käive kokku tuleb seega ilmselt vähemalt 63 miljardit dollarit ja kasum vähemalt 12,8 miljardit dollarit ehk vastavalt 47 ja 55% enam kui 2009. finantsaastal.

Kui Apple’i puhul räägitakse peamiselt iPhone’ist ja iPadist, siis ei tohi ära unustada, et ettevõte toodab ka personaalarvuteid. Macide müügi maht oligi läinud kvartalis rekordilised 3,47 miljonit, ehk 33% mullusest rohkem. Mobiiltelefonide iPhone müük kasvas 61 protsenti 8,4 miljoni eksemplarini ning tahvelarvuteid iPad müüs Apple kvartaliga 3,27 miljonit genereerides koos lisaseadmetega 2,17 miljardit dollarit käivet.

Tahaks nüüd kuulda nende spetside arvamust, kes jaanuari lõpus esitletud tahvelarvutit maha tegid. Ma ei imesta, kui on tegemist edukaima uue toote debüüdiga tehnoloogiaajaloos. Muusikapleieril iPod kulus nii suure müüginumbri saavutamiseks mitu aastat, mobiiltelefonil iPhone kolm kvartalit.

Selle aasta 27. jaanuaril, kui Steve Jobs avalikkusele iPadi näitas, demonstreeris ta arvutit peamiselt meelelahutus- ja kultuuritarbimise vahendina. Juba siis rääkisid nii mõnedki analüütikud iPadi kasutusvõimalustest ettevõtluses. Apple’i tootmisjuht Tim Cook rääkis majandustulemusi kommenteerides, et USA 100st suuremast ettevõttest 50 testib iPadi kasutamisvõimalusi.

AppleInsider kirjutas kuu alguses, et USA lääneranniku suurim pank Wells Fargo muretses 15 iPadi ja demonstreeris neid investorite konverentsil. Samuti on teada, et Mercedes-Benz kasutab kõigis oma 350 USA poes iPade.

Sama toimub ka iPhone’idega. Kui Apple uue nutitelefoniga kolm aastat tagasi turule tuli, sai see esmalt teismeliste ning nn noorte täiskasvanute mängusjaks. Kui ettevõtete juhid ning professionaalid kasutasid endiselt kas Research in Motioni (RIM) või Nokia nutifone, siis nüüd läheb üha enam iPhone’e ka juhtide taskutesse. Cooki sõnul kasutab juba 80% USA 100 suuremast ettevõttest iPhone’i.

Nagu arvata võiski, algas pärast kvartalitulemuste avaldamist aktsia soovituste ja hinnasihtide tõstmise sadu. Täna hommikuse seisuga on seda teinud 9 analüütikut. J.P. Morgani analüütik Mark Moskowitz tõstis hinnasihi tervelt 400 dollarile.

Panganduse suurest kontsentreerumisest

2010-07-21T09:31:00.001+03:00

Eilne The Wall Street Journal kirjutas, et USA kolm suuremat panka, Bank of America, J.P. Morgan ning Wells Fargo hoiuste maht moodustab 33% kogu USA hoiuste mahust. Veel kolm aastat tagasi (2007. aasta keskel) oli nende käes 21% hoiustest. Tegemist on suurima hoiuste turuosa kasvamisega USA ajaloos. Suur osa kasvust on tingitud vastavalt Countrywide´i, Washington Mutuali ning Wachovia ülevõtmisest.

Aga see pole veel kõik. Kolm panka andsid selle aasta esimeses kvartalis 57% eluasemelaenude kogumahust võrrelduna 28 protsendiga 2008. aastal. Nende kolme ja Citigroupi varade mahud olid 31. märtsi seisuga kokku 7,7 triljonit dollarit, mis on 56% enam kui 2007. aasta lõpus. Nelja panga varade mahud kokku on peaaegu kaks korda suuremad kui 46 suuruselt järgmise omad.

Suurbritannias oli 2008. aastal kuue surema panga käes 78% eluasemelaenude turust võrrelduna 66 protsendiga aasta varem.

„Kontsentratsioon riigi tasemel peaks seadusandja muretsema panema, sest see tähendab vähem valikuid ning väiksemat konkurentsi hinnakujundamisel,“ lausus majanduslehele William Isaac, kes juhtis aastatel 1981-1985 Föderaalset hoiuste tagamise fondi. Võib olla isegi veel hullem on see, et konsolideerumine paneb suurema riski üha vähemate inimeste õlule, nii et kui tehakse vigu, saavad need olema hullud.

Artiklis kirjeldatakse olukorda Orlandos, kus suure kontsentratsiooni tõttu on raskem tegutseda väiksematel pankadel, sest suuremad meelitavad üle paremat personali ning juhul, kui mõni väikeettevõte soovib viia oma arveldused teise panka, siis ta vanast pangast enam laenu ei saa.

Võrreldes Eestiga pole sealses panganduses ju kontsentratsiooni ollagi. Finantsinspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et 2009. aasta seisuga oli Swedbanki käes 55 ning SEBi käes 24% eraisikute hoiustest ehk kahe panga käes kokku 79%. Äriühingute hoiuste turul on kontsentreerumine mõnevõrra väiksem – Swedbank 43%, Danske Bank 20% ja SEB 17% ehk kahe suurema käes on 63% ja kolme suurema käes 80% turust. Hoiuste turg tervikuna jaguneb järgmiselt: Swed 47%, SEB 21% ja Danske 15%. Kahe suurema käes 68% ja kolme suurema käes 83%.

Laenuturust on Swedbanki käes 44, SEBil 23 ning Nordea pangal 14% ehk kahe suurema käes on 67 ning kolmel suuremal 81% turust. Eraisikute laenuturust kuulub Swedbankile 47, SEBile 25 ning Nordeale ning Danskele kummalegi 12%, s.t. kahe suurema panga käes on 72% laenuturust.

Ei hakka siin ülejäänud finantsturge välja tooma, sest ka neis on olukord sarnane.

Ajakirjanduses on juba aastaid kostunud kriitikat siinsete suurpankade suhtes. Kriitika on õige, eriti varahalduse kohta käiv. Samas on mindud lihtsama ja rumalama vastupanu teed väites, et peasüüdlaseks on pankade ahned emapankadest omanikud. Ei ole need Erkki Raasuke ja teised Stockholmi ning Kopenhaageni pankurid Eesti pankuritest ahnemad midagi. Nõrk konkurents on hoopis see, mis võimaldab kohalikel pankadel võtta samade teenuste eest kallimat hinda, kui seda teeb emapank oma kodus.

Turule tulevad eksootilised ETFid

2010-07-20T10:04:00.002+03:00

Börsil kaubeldavate fondid (ETF), laiemalt tuntud ka indeksaktsiatena on kõige kiiremini kasvav finantsvara. Juunikuu seisuga oli USA börsidel noteeritud 914 fondi, mis on 21% enam kui aasta tagasi, kirjutab The Wall Street Journal. Alates 2007. aastast on netoinvesteeringud ETFidesse kasvanud 480 miljardi dollari võrra 780 miljardi dollarini. Jõudsalt on arenemas ka Euroopa ja teiste kontinentide ETFide turud. Ajakiri Economist kirjutas aasta alguses, et eelmise aasta lõpuks ületas ETFide maht triljoni dollari piiri.

Algselt baseerusid ETFid laiapõhjalistel indeksitel eesotsas S&P 500 indeksiga, kust pärineb ilmselt ka sünonüüm indeksaktsia. Seejärel laienesid fondid majandusharudele, regioonidele ning muudele varadele. Tänu ETFidele osutus võimalikuks ka väikeinvestoritel investeerida toorainetesse, mis oli varem vaid institutsionaalsete investorite pärusmaa.

Nüüd on loomisel ETFid, mis investeerivad üha spetsiifilisematesse niššidesse. Nii peaks sel nädalal algama NewYorgi börsil kauplemine Global X Lithium ETFi osakutega (sümbol LIT), mis jälgib liitiumi ning liitiumakude tootjate aktsiate hinnaliikumisi.

ETFi alusindeksi loomine pole kerge. Mitte ühelgi toorainebörsil selle metalliga ei kaubelda. Liitiumitootjad on kas rahvusvahelised suurkorporatsioonid, mille toodangust moodustab see metall tühise osa või on tegemist väikeste alustavate ettevõtetega, kust toodangut on loota alles aastate pärast.

Liitium ise on aga muutumas üha olulisemaks metalliks. Seda kasutatakse mobiiltelefonide ja muude elektrooniliste seadmete akudes. Tõelise sära tõotab metallile anda aga elektriautode tootmine. Üle-eelmisel nädalal börsile läinud elektriautode tootja Tesla mudel Roadster töötab tuhandetel väikestel liitiumiakudel.

30. juuni seisuga on liitiumifondi alusindeksis 20 komponenti, millest 60% on ettevõtted väljaspool USAd. Kolm kõige suurema osakaaluga aktsiat indeksis on Chemical & Mining Co of Chile, USA keemiakompaniid FMC ning Rockwood Holdings.

Muidugi on siin ka omad ohud. Konsultatsioonifirma TRU Group president Edward Anderson lausus majanduslehele, et viimase kahe aasta jooksul on asutatud umbes 50 ettevõtet, mille eesmärgiks on liitiumitehnoloogia arendamine, paraku ei hakka 80% neist mitte kunagi toodangut andma. Liitiumi varudega pole samuti probleeme.

Samas on metalli hind alates 1999. aastast kolmekordseks kasvanud, kinnitab Credit Suisse.

Lisaks liitiumifondile peaks lähiajal turule tulema ETFid, mis järgivad Tai väikeettevõtete hinnaliikumisi, aga ka galliumi- ja seleenifond ning kalapüügifirmade fond.

Tallink elab Eesti-Soome liinidest

2010-07-19T09:17:00.001+03:00

Kohalik investeerimiskogukond oli üsna pettunud, kui Tallinki aktsia hind reageeris reedel ettevõtte finantsaasta kolmanda kvartali (lõppes 31. mail) majandustulemustele 1,7-protsendilise langusega.

„Mis nali see on, nii head tulemused ja ikka müüakse, uskumatu,“ kirjutas üks kommentaator aktiivsete investorite seas populaarses foorumis. Tuletan meelde, et „nii head tulemused“ tähendasid tegelikult ettevõttele 47 miljoni krooni suurust kvartalikahjumit.

Kuna LHV prognoosis laevafirmale peaaegu poole suuremat kahjumit, siis võib tõesti tulemusi heaks pidada, eriti, kui võtta arvesse, et ettevõttel seisab ees kõige kasumlikum kvartal. Eelmisel ning loodetavasti ka sel finantsaastal on neljas kvartal olnud ainus, mil Tallink on suutnud kasumit saada (üle-eelmisel finantsaastal oli kasumlik ka 1. kvartal).

Kui võrrelda eelmise aastaga, on selle aasta tulemused tõesti tunduvalt paremad. Eelmise finantsaasta kolmandas kvartalis sai Tallink 269,6 miljonit krooni kahjumit. Üheksa kuu kokkuvõttes on selle aasta kahjumiks 320,5 miljonit krooni võrrelduna 623,8 miljoni krooni suuruse kahjumiga eelmisel finantsaastal.

Kontserni käive kasvas eelmises kvartalis 15 protsenti 3,2 miljardi kroonini, reisijate arv 18 protsenti rekordilise 2,16 miljoni reisijani ning kaubaveo mahud 14 protsenti 69 tuhande ühikuni.

Aga vaatame Tallinki olukorda mitte vähem rõõmustava poole pealt. Tallinki laenukoormus on hiigelsuur - 31. mai seisuga on ettevõtte võlakoormus 17,5 miljardit krooni. Tallinki võlakoormust, aga ka likviidsust iseloomustavad suhtarvud on meie börsiettevõtete nelja halvema hulgas (arvesse pole võetud Baltika ja Ekspress Grupi aktsiaemissioone, mis peaks nende kahe ettevõtte olukorda tunduvalt parandama).

Eelmisel aastal muutus arvatavasti küsitavaks Tallinki võime laene tagasi maksta, aga detsembris õnnestus ettevõttel sõlmida siiski pankadega kokkulepe, mille kohaselt ettevõte ei pea selle ega järgmise finantsaasta teises ja kolmandas kvartalis laenu põhiosa tagasi maksma. Nii on Tallink kahe eelmise kvartaliga hoidnud kokku peaaegu miljard krooni. Kahes järgmises kvartalis seda kokkuhoidu enam ei ole, aga on ka mõnevõrra suurem intressimarginaal kui aasta tagasi. Tõsi, Tallinki sõnul jääb selle aasta intressikulu kokku eelmisele aastale alla.

Suurema osa kasumist on Tallink teeninud Eesti-Soome liinidelt. Üheksa kuu tulem Eesti-Soome liinidelt oli 745 miljonit ning Soome-Rootsi liinidelt 200,9 miljonit krooni. Kolmanda kvartali tulemid olid vastavalt 315,5 ja 92 miljonit krooni. Kolmandas kvartalis kasvas käive Soome-Rootsi liinidel 12,7 protsenti 1,36 miljardi kroonile, aga Eesti-Soome liinidel tervelt veerandi võrra 992 miljoni kroonile. Minu arvutuste kohaselt kasvas tulu reisija kohta Eesti-Soome liinidel 4,8 protsenti, aga Soome-Rootsi liinidel kahanes see 1,8 protsenti. Soome-Rootsi liinidel oli käive reisija kohta 1758 krooni, aga Eesti-Rootsi liinidel 1009,8 krooni. Seega teenitakse Rootsi-Soome liinidelt tulu vaid 750 krooni võrra inimese kohta enam kui Eesti-Soome liinidelt, aga reisi pikkuse ja kestvuse erinevused on kordades.

Minu arvates on tulevikus Tallinki majandustulemuste jaoks oluline suurendada tulusid Soome-Rootsi liinidel. Kasum reisija kohta on Eesti-Rootsi liinidel üle kolme korra suurem kui Soome-Rootsi liinidel.

Kui vaadata alanud neljandat kvartalit, siis midagi rõõmustavat esialgu ei paista. Tallinki reisijate arv kasvas juunis küll kolm protsenti, kuid Soome-Rootsi liinidel jäi see eelmise aasta juuni tasemele. Eesti-Soome liinidel kasvas reisijate arv 15%.

Ehkki kaubaveo mahud on alates märtsist jõudsalt kasvanud, pole kaubaveo käive seda teinud. Kolmandas kvartalis kasvas kaubaveo maht 14%, käive aga kahanes 3,3%. Tulu kaubaveo ühiku kohta on kolmandas kvartalis kukkunud tuhande krooni võrra 5566 kroonini.

Superstaar Jamie

2010-07-16T09:53:00.001+03:00

Ei, ma ei hakka siin kirjutama tuntud telekokast Jamie Oliverist, vaid hoopis JPMorgani juhist Jamie Dimonist, kelle juhitav pank teatas eile järjekordselt suurepärastest eelmise kvartali majandustulemustest.

„Praegu pole Wall Streetil praktiliselt ühtegi giganti, võib-olla ainult Jamie,“ rääkis ajalehele The New York Times erakapitalifirma Carlyle asutaja David M. Rubenstein. Just nii, lihtsalt Jamieks Dimonit finantsringkondadeks kutsutaksegi.

Finantskriis tsementeeris Jamie Dimoni finantssuperstaariks: julgeks diilitegijaks, kes ostis siis, kui teised müüsid, korralikuks riskijuhiks, kes suutis vastu pidada eksootilistele äridele, mis kukutas teised ning karismaatiliseks liidriks, kes on sümpaatne nii seadusandjatele kui ka omasugustele kauplejatele, kirjutas mõjukas päevaleht eile.

Ajalehe sõnul on 54-aastane Dimon alles globaalse pangandusimpeeriumi ülesehitamise tee alguses. Algselt hakkas ta finantsimpeeriumi rajama koos Citigroupi legendaarse juhi Sanford I. Weilliga, aga viimane valis oma järglaseks Citigroupi juhtima hoopis Charles Prince’i, kes aga ebaõnnestus täielikult.

Analüütikud märgivad, et ehkki üleüldiselt on JPMorgan tundvalt paremas positsioonis kui enamik konkurente, pole pank liidrikohal mitte üheski valdkonnas.

„Nad ei ole sellises positsioonis nagu Well Fargo jaepanganduses. Nad ei ole American Express kui räägitakse krediitkaartidest. Nad ei ole BlackRock kui vaadata varahaldust,“ lausus Michael Mayo Credit Agricole’ist. „JPMorgan pole võrreldav ka Goldman Sachsiga arenevatel turgudel,“ lisas ta.

Teises kvartalis teenis JPMorgan kasumit 1,09 dollarit aktsia kohta, mis ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Standard & Poor’s näiteks ennustas panga teise kvartali kasumiks vaid 75 USA senti. Kasum kasvas kõikides segmentides välja arvatud investeerimispangandus. Kasumit aitas kasvatada ka ebatõenäoliselt laekuvate laenude jaoks ettenähtud reservide vähendamine 1,5 miljardi dollari võrra. Kontserni käive kahanes 8 protsenti 25,6 miljardi dollarini.

Jamie Dimon aga kahandas optimistide entusiasmi kommenteerides, et nad laenureservi vähendamist kasumiks ei loe ning eraisikute laenukahjumid on endiselt kõrged. Kasvavad krediitkaartide laenukahjumid ja ka eluasemelaenude turg on vaevalt stabiliseerunud, lausus ettevõtte endine finantsjuht Michael Cavanagh.

Samas on juhtkond üsna enesekindel, sest pank hakkas eelmise kvartali lõpus aktsiaid tagasi ostma. Seni on seda tehtud poole miljardi dollari eest. Dividende ei suurendata aga enne, kui on selge pilt tõenäoliste laenukahjumite osas ning uutest seadustest tingitud vajadused kapitali järele.

Praegu maksab JPMorgan dividende 5 USA senti kvartalis, mis teeb dividenditootluseks hädised 0,50 protsenti. Enne finantskriisi maksis pank dividende aga 38 USA senti kvartalis.

Tehnoloogiasektori hea algus

2010-07-15T09:16:00.002+03:00

Juba enne esimeste majandustulemuste avaldamist ennustasid paljud, et tehnoloogiasektori ettevõtete majandustulemused võivad tulla head. Nii kirjutas The Wall Street Journal esmaspäeval, et eratarbijate nõudlus nutitelefonide, sülearvutite, tarkvara ja muude toodete järel on vaatamata majanduslikule ebakindlusele endiselt kõrge. Peale selle on ka ettevõtted hakanud tasapisi taas kulutama serverite ja võrguseadmete ostmiseks.

Optimistid said oma veendumustele päris korraliku kinnituse üleeile hilisõhtul, kui eelmise kvartali majandustulemustest teatas Intel. Maailma suurim mikrokiipide tootja teatas teise kvartali puhaskasumiks 2,89 miljardit dollarit ehk 51 USA senti aktsia kohta. Viimati suutis kontsern teenida kvartaliga üle 2,5 miljardi dollari tehnoloogiamulli harjal ehk 2000. aastal. Kolmanda kvartali brutokasumi marginaaliks prognoosib ettevõte muljetavaldavad 67 protsenti (suurem kui Tallinna Veel).

Ehkki tulemuste esimese reaktsioonina hüppas aktsia hind üle 8 protsendi jäi väärtpaberi eilseks lõplikuks tõusuks 1,67 protsenti.

Tänane The Wall Street Journal hoiatab siiski, et ajalooliselt on Inteli aktsia jaoks olnud brutokasumimarginaali tipp müügisoovituse signaaliks. J.P. Morgani analüütik Christopher Danely lausus majanduslehele, et on juba signaale, et nõudlus personaalarvutite järele kahaneb Euroopas, Hiinas ja USAs ning edasine sõltub paljuski sellest, kuidas maailma majandus edeneb.

Inteli kolmeprotsendiline dividenditootlus on teistest tehnoloogiahiidudest tunduvalt suurem, aga vaatamata aktsia viimaste päevade hinnarallile võib investeering osutuda surnud rahaks, hoiatab majandusleht mõjukas rubriigis Heard on the Street.

Täna avaldab teise olulise tehnoloogiasektori esindajana teise kvartali tulemused Google.

Kohvi järsk hinnatõus

2010-07-14T09:55:00.000+03:00

Kohvi hind tegi juuni keskel järsu hinnatõusu ning on jäänud sellele tasemele tänaseni. Kolme päevaga kallines kohvifutuuride hind 16% viimase 12 aasta kõrgeimale tasemele. Spekulatiivsed riskifondid hakkasid kiiresti kohvi lühikeseks müüma, arvates et see ei jää sinna kauaks. Aga võta näpust! New Yorgi kaubabörsil on kohvifutuuride hind jäänud vahemikku 1,63-1,70 USA dollarit naela kohta tänaseni.

Enne keskjuuni järsku hinnatõusu liikus kohvi hind üsna uniselt – vahemikus 1,27 kuni 1,46 dollarit nael. Suurema osa eelmisest aastast oli hinnatase alla 1,25 dollari nael ning paljud turuosalised usuvad, et see hind langeb peagi taas.

Samas pole ka päris selge, mis kohvi ootamatu hinnatõusu põhjustas. Üheks võimalikuks hinnatõusu põhjuseks võiks olla kartus, et Kolumbia saak tuleb oodatust väiksem. Paraku polnud see kellelegi suureks üllatuseks ning nii suure hinnaliikumise põhjuseks see olla ei saanud. Teiseks võimalikuks põhjuseks peetakse Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni 10. juunil avaldatud raportit, kus ennustatakse kohvi hinnale survet ülespoole.

Jaehinnale kohvifutuuride hinnatõus esialgu ei tohiks mõju avaldada, kirjutas The Wall Street Journal. Esialgu võtavad kahju vastu hulgimüüjad.

Odavmüügikaubamaja odav aktsia

2010-07-13T09:26:00.001+03:00

Kümmekond aastat tagasi pidas Warren Buffett oma üheks suuremaks veaks Wal-Marti aktsiate ostmata jätmist. Nüüdseks on ta selle vea parandanud. Legendaarse investori juhitav Berkshire Hathaway hakkas maailma suurima jaemüügikontserni (ajakirja Fortune värske numbri andmetel on Wal-Mart käibe järgi ka maailma suurim ettevõte) aktsiaid soetama 2005. aasta teises kvartalis. Möödunud sügisel kahekordistas Buffett Wal-Marti positsiooni 37,8 miljonini ning on hoidnud seda vähemalt selle aasta esimese kvartali lõpuni.

Wal-Marti aktsia hind liigub praegu 50 dollari tasemel, sealkandis on see liikunud juba kümmekond aastat. Arvestades järgmise ja ülejärgmise aasta kasumiprognoose on konkurentidest ainult toiduainete jaemüüja Kroger ning ravimüüja Walgreen aktsiad Wal-Martist odavamad, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s. Analüütikud ennustavad ettevõtte 2011. aasta kasumiks 4,01 ning 2012. aasta kasumiks 4,39 dollarit (Wal-Marti finantsaasta lõpeb jaanuaris). Citigroupi analüütik Debra Weinswig ennustab aga 2011. aasta kasumiks 4,08 ja 2012. aasta kasumiks 4,64 dollarit.

Wal-Mart ostab oma aktsiaid agressiivselt tagasi. Esimeses kvartalis osteti oma aktsiaid kolme miljardi dollari eest (eelmise aasta esimeses kvartalis 900 miljoni eest). Juuni alguses kiitis nõukogu heaks 15 miljardi dollari suuruse aktsiate tagasiostuprogrammi. Praegu kehtiva programmi kohaselt võib ettevõte aktsiaid osta veel 4,5 miljardi dollari eest. Ka dividenditootlusel, mis on 2,5 protsenti, pole nii suure ettevõtte puhul väga viga.

Investeerimisfirma Weitz Funds analüüsidivisjoni juhi Bradley Hintoni hinnangul ei ole Wal-Marti aktsial langusruumi eriti jäänud. Analüütikud usuvad, et tõusuruumi on aktsial aga küllaga. Weinswig näeb aktsial tõusupotentsiaali kolmandiku võrra 65 dollarini. Kontsern on võimeline suurendama nii olemasolevate kaubamajade müüginumbreid kui ka klientide arvu.

Lõpuks on Wal-Mart hakanud tähelepanu pöörama ka online-kaubandusele. Seda just ajal, mil paljud on hakanud kaupu ostma nutitelefonidega.

Ning väga oluline ilming on peamiselt maapiirkondades levinud kaubandusketi imbumine suurlinnadesse. Ettevõte sai Chicago linnavalitsuselt hiljuti loa teise kaubamaja ehitamiseks. 2006. aastal, kui avati esimene, seisid inimesed vihma käes pikas järjekorras, kirjutab Barron’s.

Reutersi andmetel soovitab 25 analüütikut Wal-Marti aktsiat osta, 4 hoida ning müügisoovitusi ei ole.

Wall Streeti pangad palkavad uut tööjõudu

2010-07-12T09:50:00.003+03:00

Globaalne majanduskriis algas kaks aastat tagasi Wall Streetilt ning nüüd on Wall Streeti pangad hakanud üsna agressiivselt uusi töötajaid värbama, mis viitab sellele, et pangad on tuleviku suhtes üsna optmistlikud.

Kõrgematele ametikohtade eest pakutakse taas korralikke kompensatsioonipakette. Juhtide värbamisfirma Global Stage president Richard Stein ütles The Wall Street Journalile, et nende kliendid on pakkunud viimastel nädalatel üle miljoni dollari suurust kompensatsioonipaketti 12 kandidaadile.

„Pakkumised pole kaugeltki sellised nagu 2006. aastal, kuid sõda talentide pärast käib,“ lisas ta.

Kandidaadid saavad erinevaid pakkumisi ning ettevõtted riskivad soovitud kandidaadist ilma jääda kui nad kiiresti ei tegutse,“ kinnitas Bloombergile eFinancialCareers juht Constance Melrose.

Nii on Goldman Sachs palganud esimeses kvartalis 600 uut töötajat ning JPMorgani investeerimispanga üksus on alates aasta algusest palganud juba üle 2000 töötaja.

Üks agressiivsemaid palkajaid on investeerimispank Jefferies, kes on alates 2008. aastast suurendanud tööjõudu enam kui veerandi võrra 2241 inimeseni. New Yorgis asuva panga tegevjuht Richard Handler lausus Bloombergile, et tegemist on üks kord elus ette tuleva palkamisvõimalusega.

Meediamogulite suvepäevad

2010-07-09T09:51:00.001+03:00

Homme lõpeb USA Idaho osariigis asuvas Päikeseorus (Sun Valley) väikese investeerimispanga Allen & Co iga-aastane nädal aega kestev eksklusiivne meediakonverents. Tegemist on erakordselt prominentse osavõtjaskonnaga sündmusega, mistõttu The New Yorkeri ajakirjanik Ken Auletta nimetas sündmust meediamogulite suvelaagriks.

Konverents toimubki pigem suvelaagri vormis, sest lisaks ettekannetele ja presentatsioonidele käib aktiive suhtlemine vabas vormis – golfi- ja tenniseturniirid, matkamisvõimalused, kalapüük, kosest laskumine, grilli- ja kokteiliõhtud. Lisaks maailma suuremate meedia- ja tehnoloogiaettevõtete juhtidele osalevad suvepäevadel ka nende pered.

Osavõtjaskond on väikesearvuline - juhte, nende pereliikmeid ja investeerimispankureid koguneb kokku umbes 300 inimest.

Uudisteagentuuride teatel osalevad suures osas meediale suletud sündmusel Rupert Murdoch, Bill Gates, Disney juht Robert Iger, Facebooki asutaja Mark Zuckenberg, Google’i juht Eric Schmidt. Osalejate nimekirjas olevat ka Apple’i juht Steve Jobs, kuid tema osalemise kohta pole ma veel kusagilt kinnitust saanud.

Vähemalt viimase kümmekonna aasta stammkülaline on olnud legendaarne investor Warren Buffett. 1999. aastal pidas Buffett Päikeseorus tähelepanuväärse ettekande miks ta ei investeeri tehnoloogiaettevõtetesse. Ta tõi paralleeli autotööstusega 20. sajandi alguses, mil USAs oli kokku kaks tuhat autotootjat. Sajandi lõpuks oli Ühendriikides ellu jäänud vaid kolm autokompaniid ja needki olid siis väga kehvad investeeringud. Täpselt 10 aastat hiljem läksid kolmest kaks omakorda pankrotikaitse alla. Buffetti sõnul oleks pidanud 20. sajandi alguses müüma lühikeseks hobuseid.

Buffett on olnud kogu selle aja sisuliselt konverentsi aukülaline ning ta ise on väitnud, et ta tunneb ennast seal väga hästi. Samas on tal selle üritusega seotud ka mitu kurba mälestust. 2001. aastal kukkus ja kolm päeva hiljem suri Buffetti hea sõber Washington Posti väljaandja Katharine Graham. Pärast seda kui Buffett oli kirjastuses omandanud olulise osaluse, õpetas ta väljaandjale ettevõtte majandust. Graham omakorda viis Buffetti seitsmekümnendatel aastatel kõrgemasse seltskonda. Kolm aastat hiljem suri varsti pärast Sun Valley üritust Warren Buffetti esimene abikaasa Susan.

Suvelaager on ka koht, kus meediajuhid on nädal aega sama teravdatud tähelepanu all nagu Brad Pitt või Angelina Jolie, kirjutab Los Angeles Times. Vahe on siiski selles, et nende endi väljaannete reporterid ei küsi mogulitelt küsimusi laadis, kas nad ootavad last või kas nende järjekordne abielu on karile jooksmas. Reportereid huvitab eelkõige see, kas konverentsil on sõlmimisel ka mõni tehing.

Varasematel üritustel on sõlmitud terve rida tähelepanuväärseid kokkuleppeid. Eelmisel aastal sõlmisid NBC Universali ülevõtmiseks just seal kokkulepe General Electricu juht Jeff Immelt ning Comcasti juht Brian Roberts. Ilmselt kõige mõjukam kokkulepe sõlmiti 1996. aastal. Kolm nädalat pärast seminari ostis Disney telekompanii CapCites/ABC. Tehinguga tuli kaasa ka Robert Iger kellest sai 9 aastat hiljem Disney tegevjuht.

Sel aastal suurte kokkulepete sõlmimist siiski ei oodata. Aga kes teab? Wall Street Journali ajakirjanik pani tähele, et teisipäeval läksid rendiautoga koos sõitma Google’i juht Eric Schmidt ning Facebooki asutaja Mark Zuckenberg.

Analüütikud optimistlikud tulemuste suhtes, turud seda ei usu

2010-07-08T09:19:00.002+03:00

Analüütikud on tõstnud USA börsiettevõtete kasumiprognoose viimase kuue aasta suurima kiirusega, turg aga teeb samal ajal 16 kuu suurima kukkumise, kirjutas mõni päev tagasi Bloomberg.

Uudisteagentuuri kogutud andmete kohaselt kasvavad S&P 500 indeksi ettevõtete kasumid 2010. aastal 34 protsenti, 29. märtsi seisuga prognoosisid analüütikud ettevõtetele 27-protsendilist kasumi kasvu. Tegemist on suurima korrektsiooniga vähemalt aastast 2004. Indeks ise kukkus aga võrreldes 23. aprilliga 16 protsenti.

Psühholoogiliselt on olukord küllaltki keeruline. Analüütikute projektsioone arvestades peaksid aktsiate hinnad olema üsna odavad, mis tähendaks eelseisvat tõusu.

Maailma suurima võlakirjafondi Pimco kaasjuht Mohamed El-Erian väidab, et analüütikud on olnud liiga aeglased ning pole arvestanud USA majandusekasvu aeglustumist ettevõtete kasumiprognoosidesse. Tema arvates hakkavad nad paari nädala pärast prognoose alla tooma.

„Tegemist on kas erakordse olukorraga või analüütikud eksivad,“ võttis kujunenud olukorra kokku investeerimisfirma Morgan Keegan & Co peastrateeg John Wilson. „Tegemist on keskkonnaga, kus investorid võiksid hakata näksima mõningaid kõrgekvaliteedilisi aktsiaid,“ lisas ta.

Kvartalitulemuste avaldamisperiood algab esmaspäeval, mil esimesena Dow Jonesi tööstuskeskmise liikmetest avaldab oma tulemused alumiiniumitööstuse gigant Alcoa. Kahe järgneva nädala jooksul avaldab tulemused vähemalt 159 ettevõtet, mis moodustab 48% indeksisse kuuluvate ettevõtete turuväärtusest.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 7. viga

2010-07-07T09:43:00.002+03:00

Lõpetan siinkohal MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatu Getting Started in Finding a Financial Advisor refereerimise. Raamatus selgitatakse finantsnõustajate valikul reeglina tehtavaid vigu. Seitsmes viga – palgatakse sõber või sugulane.

Juba aastaid on igasugused uuringud näidanud, et üle 40% inimestest saavad finantsnõu sõpradelt, sugulastelt või kolleegidelt.

Pättnõustajad ei kohku tagasi ka tuttavate ja sugulaste petmisel. Ajaloo suurima finantspettuse kordasaatja Bernie Maddoffi ohvrite hulgas olidki paljud tema tuttavad golfiklubidest, heategevusorganisatsioonidest jne jne. Jaffe kirjutab Bostoni prominentsest finantsnõustajast, kellel oli ka oma raadiosaade ning kelle Ponzi skeem tuli avalikuks 2004. aastal. Tema ohvriteks olid teiste hulgas ka ema ja vanaema.

Tegemist on muidugi äärmuslike juhtumitega, aga kindlasti tuleks meeles pidada, et koostöös sõpradega lisandub alati emotsionaalne aspekt. Alati ei tihka ju usaldusväärselt sõbralt küsida kõiki teravaid küsimusi.

Mulle meenub siin Eesti ärielu turumajandusele ülemineku algusperioodil. Kui palju oli sõprade ja sugulaste poolt loodud ettevõtteid, mis nurjusid hiljem sellepärast, et ühel päeval mindi lootusetult tülli.

Brasiilia hiigelvarudega naftagigant

2010-07-06T09:32:00.001+03:00

Mõned aastad tagasi küsis üks tuttav, kas tasuks investeerida Brasiilia naftagigandi Petroleo Brasileiro ehk Petrobrasi aktsiatesse. Ma ei mäleta, mida talle vastasin, aga ilmselt mitte midagi mõistlikku, sest ehkki ettevõte on tuntud ning selle kohta on ka üsna palju kirjutatud, olin ma kirjutised tulevasteks aegadeks kõrvale pannud. Ja sinna on nad jäänud tänaseni.

Viimase paari aastakümne jooksul on Petrobras teinud mõned maailma suurimad naftaleiukohtade avastused - viimased neist võimaldaks ettevõttel kahekordistada oma naftavarud 12 miljardile barrelile.

Investoreid on hirmutanud võimalus, et riik võib suurendada kontrolli ettevõtte üle ning ka nelja aasta arengukava, mis läheb maksma 224 miljardit dollarit. Petrobrase vastavastatud naftaleiukohad asuvad peamiselt ookeani põhjas, mis ulatub kuni viie kilomeetri sügavusse. Seetõttu ongi New Yorgi börsil kaubeldava ADR’i hind kukkunud seitsme kuuga 35%.

Tänu suurele väljamüügile on aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) langenud 7,4-le, mis on veidi väiksem kui ExxonMobilil. Ettevõtte suhtes optimistlikult meelestatud analüütikud ootavad ADRi hinna kerkimist 50 dollarile (täna on selle hind 34 dollari kandis).

Praegu pumpab Petrobras naftat 1,85 miljonit barrelit päevas. Ettevõte projektsioonide kohaselt kasvab see aastas 9,4 protsenti 3,9 miljoni barrelini aastaks 2014 ning kahekordistub aastal 2020. Analüütikud ootavad järgmisel aastal kasumi kasvamist 17 protsenti 4,52 dollarini ADRi kohta ning 2012. aastaks 6 protsenti 4,81 dollarini ADR.

Nafta uuringutööd ning tootmine moodustasid ettevõtte eelmise aasta 92 miljardi dollari suurusest käibest 24%, aga andsid samal ajal 55% tegevuskasumist. Nafta töötlemine andis 47% käibest ning 37% kasumist.

Eelmisel kuul teatas ettevõte, et kavatseb kulutada 73,6 miljardit dollarit ehk kolmandiku ettevõtte nelja aasta eelarvest investeeringuteks nafta töötlemisse. Kuna töötlemine on ajalooliselt olnud tootmisest madalama marginaaliga, siis võib see tähendada, et valitsus soovib luua töökohti, kirjutab värske investeerimisajakiri Barron’s.

Mõnesid analüütikuid teeb murelikuks ka massiivne investeerimisvajadus, mis võib ettevõttele tuua suuremaid kulutusi kui tuleb BP-l kanda seoses Mehhiko lahe katastroofiga.

Ebakindlust lisab ka ees seisev massiivne aktsiaemissioon, mis peaks toimuma augustis.

Nagu öeldud, on aktsia p/e suhe (7,4) veidi väiksem kui ExxonMobilil (8,2), aga siiski suurem kui Shellil (7,0), Chevronil (6,7) ja ConocoPhillipsil (6,6).

Reutersi andmetel soovitab Petrobrasi aktsiat osta 11 ning hoida 6 analüütikut, müügisoovitusi aktsial pole.

Petrobrasi aktsiad meie investorid kohalike maaklerfirmade kaudu otse osta ei saa, aga võimalik peaks olema osta New Yorgi börsil kaubeldavaid ADRe (sümbol PBR).

Apple’i aktsia ülemäärane volatiivsus

2010-07-05T10:05:00.001+03:00

Olen tähele pannud ning sain kinnituse ka finantsblogija Andy Zaky’lt, kelle sissekanne ilmus ajakirja Fortune koduleheküljel, et Apple’i aktsia on reeglina turutrendi ori. Mis aga veelgi hullem, kui turul toimub üldine langus, on Apple’i aktsia langus märgatavalt suurem.

Nii juhtus näiteks 2007. aasta suvel, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine tegi 10,7-protsendilise korrektsiooni, aga Apple’i aktsia hind kukkus 33% ehk kolm korda enam kui turg. Aga oli ju toona tegemist suvega, mil tuli müüki iPhone ning ka Macintoshi arvutid läksid kaubaks väga hästi. Ühesõnaga, mingit fundamentaalset põhjust aktsia hinna nii suureks kukkumiseks ei olnud.

Sama aasta oktoobris langes Dow nelja päevaga 8 protsenti, aga Apple’i aktsia kaotas 21,9% oma väärtusest. 2008. aasta alguses tegi Dow Jonesi tööstuskeskmine kahe ja poole kuuga 13,5protsendilise korrektsiooni, Apple’i aktsia hind kaotas poole oma väärtusest kukkudes 203 dollarilt 115-le. Aga see oli aeg, mil Apple’i fundamentaalnäitajad olid vaieldamatult paremad kui peaaegu ükskõik millisel USA aktsial, väidab Zaky.

Kogu finantskriisi vältel teatas Apple uutest ja uutest rekordilistest kvartalitulemusest näidates nii käivete kui ka kasumite muljetavaldavaid kasvunumbreid. Saamaks aimu, kui irratsionaalne oli turg Apple’i aktsia suhtes, võib võrrelda finantssektori aktsiaindeksit ehk börsil noteeritud fondi Financial Select Sector SPDR (sümbol XLF). Indeksifond kaotas finantskriisi ajal 70 protsenti oma väärtusest, Apple’i aktsia 60. Seega kohtles turg tehnoloogiafirmat samaväärselt finantskriisi põhjustanud finantssektoriga ehkki Apple’i bilansis on üüratu hulk raha ja võlga null dollarit.

Ka eelmisel teisipäeval kordus kõik vanaviisi. Dow langes 2,7, Apple’i aktsia hind kukkus 4,5 protsenti.

Tõsi, maikuu languse esimesel poolel ei läinud Apple’i aktsia üldise langusega kaasa, vaid kerkis sel ajal rekordilise 279 dollarini just keset korrektsiooni. Tänaseks on aga sellest juba 12 protsenti läinud. Kui nüüd tõesti on tulemas suuremat sorti kukkumine, nagu paljud analüütikud on kartnud ( S&P 500 indeks 950 ning Dow 8800 punktile), võib see kaasa tuua taas Apple’i aktsia kollapsi.

Kuid samas on Apple´i aktsia olnud aktsiaturu taastumise üheks olulisemaks mootoriks. Mäletatavasti kerkis Apple aktsia hind veidi enam kui aastaga sirgjooneliselt 78 dollarilt 279le.

Analüütikud see-eest ei väsi aktsia soovitusi ja hinnasihte tõstmast. Alates juuni algusest on aktsia soovitust, hinnasihti või mõlemat kergitanud 19 analüütikut, neist viimasena tõstis Mark Moskowitz J.P.Morganist 1. juulil Apple’i aktsia hinnasihi 390 dollarile.

Olen nii siin kui ka Äripäevas kirjutanud, et just Apple TV, mida tegevjuht Steve Jobs peab hobiks, võib saada mõne aasta pärast ettevõtte uueks rahamasinaks. Samasugust meelt on ka Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kes kirjutas eelmisel nädalal, et Apple siseneb kõrgekvaliteedilisse TV-ärisse lähima 2-4 aasta jooksul. Analüütiku sõnul viitab sellele juunis müüki tulnud Mac mini, millel on HDMI (High Definition Multimedia Interface) port.

Merkol 1000 eraisikust aktsionäri

2010-07-02T10:22:00.002+03:00

Merko Ehituse Eesti eraisikutest aktsionäride arv kasvas esmakordselt üle tuhande. Väärtpaberikeskuse statistika andmetel on Merkol 1. juuli seisuga 1010 Eesti residendist aktsionäri, aktsionäride üldarv kasvas rekordilise 1461 kontoomanikuni.

Kõige aegade suurimaks on aktsionäride arv kasvanud ka Tallinna Veel ning Tallinna Kaubamajal.

Selges kasvutrendis on ka Olympic EG aktsionäride arv. Kasiinokompanii aktsionäride arv hakkas järjepidevalt kosuma alates 2007. aasta detsembrist ning on tänaseks kerkinud juba 70 protsenti 4129 kontoomanikuni. Olympicu avalikul aktsiaemissioonil märkinute arvust jääb number alla vaid 400 kontoomaniku võrra.

Sootuks vastupidise suuna on võtnud Arco Vara ja Baltika. Arco Vara aktsionäride arv kasvas rekordilise 2545 kontoomanikuni eelmise aasta novembris ning alates sellest ajast on see langenud 11 protsenti. Baltika aktsionäride arv hakkas langema selle aasta aprillist.

Tublisti on aktsionäre kaotanud ka uus börsiettevõte Premia Foods, mille avalikku esmaemissiooni nimetab LHV ajakiri Investor millegipärast edukaks. Ilmselt võivad emissiooni edukaks lugeda Premia Foods ja IPO korraldaja, sest investoritelt saadi raha kätte. Samas on taoline suhtumine lühinägelik ning järgmiste IPOde korraldajatel on investorite ligimeelitamine tunduvalt keerulisem, seda eriti praegusel närvilisel ajal. Hea IPO on selline, kus emitent saab investoritelt raha kätte, aga aktsia hinnal jääb ka 10-15 protsenti tõusuruumi. Praeguseks on Premia Foodsi aktsiate märkijad juba 10 protsendiga miinuses.

Premia Foods pole avalikustanud aktsiate märkimise koguarvu. Ettevõte teatas, et IPOl osales üle 1350 erainvestori. Tänaseks on neid järel 1081 ehk viiendiku võrra vähem.

Baltika manipuleerib tulemustega

2010-07-01T21:00:00.003+03:00

Täna, keset kauplemispäeva, õigemini 39 minutit enne selle lõppu, saatis Baltika välja börsiteate, et kontserni müük kasvas juunis 8%. Baltika aktsia hind, mis oli terve päeva liikunud eilse sulgemishinna ümber, lendas pärast uudist kohe 12 protsenti 9,26 kroonile. Aktsia sulgemishinnaks kujunesid siiski veidi tagasihoidlikumad 9,23 krooni, mis on 5,23% eilsest sulgemishinnast kõrgem.

Minu arvates oli tegemist Baltika juhtkonna ilmselge katsega mõjutada aktsia hinda ja täna see igatahes õnnestus.

Pärast aastaid kestnud igakuiste müügitulemuste avaldamist, teatas Baltika koos selle aasta märtsitulemustega, et edaspidi hakatakse müügitulemusi avaldama kvartaalselt. Kuna alates 2008. aasta detsembrist teatas ettevõte kuu kuu järel müügi mitmekümneprotsendilisest kahanemisest, oli ettevõtte soov loobuda senisest praktikast mingil määral arusaadav.

Paus kestis aga üllatuslikult vaid kuu aega. 2. juunil teatas Baltika, et Eesti turul kasvas müük 8 protsenti. Kuna juunis hakkas müük taas kasvama, teatati täna ootamatult ja ilma igasuguste selgitusteta keset börsipäeva taas juuni müügitulemused justkui 6. aprilli börsiteadet polekski olnud.

Disney maagia tuleb Tallinnasse

2010-07-01T09:49:00.000+03:00

Homme saabub esmakordselt Tallinnasse Walt Disney Co kruiisilaev Disney Magic. Tegemist on ühega kahest meelelahutus- ja meediakompaniile kuuluva kruiisilaevast, mis mahutab 2400 reisijat ning mille pardal on 945 meeskonnaliiget ja teenindajat. Teise laeva nimi on Disney Wonder.

Peagi lisandub Disney laevastikku veel kaks alust. Disney Dream peaks valmima järgmisel ning Disney Fantasy 2012. aastal.

Disney kruiisiavade majandusnäitajate kohta pole andmeid saada. Kruiisireiside äri kuulub teemaparkide ja kuurortide segmenti, mis andis eelmisel aastal 30% kontserni käibest ning 21% tegevuskasumist.

Kõige olulisem Walt Disney segment ei ole ka filmide tootmine, mis andis eelmises kvartalis 18% käibest. Ka viimane number oli eelmise aasta omast mõnevõrra suurem tänu 3D filmile Alice imedemaal, millele oli mai alguseks müüdud pileteid peaaegu miljardi dollari eest.

Kõige olulisem on multifilmifirma (nii nimetas Walt Disneyt kunagi üks ekskolleeg) telesegment, mis andis eelmisel aastal 45% käibest ning 84% kontserni tegevuskasumist.

Goldman Sachs andis üleeile Disney aktsiale ostusoovituse ning tõstis hinnasihi 42 dollarile. Aktsia osas positiivseks muutumise üheks põhjuseks on teemaparkide tulude kasvamise pärast viieaastast seisakut.

Walt Disney Co aktsiat soovitavad osta 14 analüütikut, 10 soovitavad hoida ning 3 müüa. Ettevõte maksab dividende 35 USA senti aastas, mis teeb dividenditootluseks 1,05 protsenti. Praegu on aktsia hind aasta alguse tasemel, aastaga on väärtpaber kallinenud 40 protsenti.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 6. viga

2010-06-30T10:14:00.001+03:00

Jätkan MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatu Getting Started in Finding a Financial Advisor refereerimist. Raamatus selgitatakse finantsnõustajate valikul reeglina tehtavaid vigu. Kuues viga – anda nõustajale täielik kontroll.

Te võite olla ju finantsasjades rumalam kui spetsialist ja teie teadmised finantsturgudest võivad olla peaaegu nullilähedased, kuid tegemist on teie rahaga.

Nõustajad või privaatpanganduse portfellihaldurid võivad olla teie vara kasvatamisel väga olulised partnerid, aga see on teie raha, millest te võite ilma jääda. Nõustaja jääb halvemal juhul ilma edukustasust, teie võite ilma jääda poolest või isegi enamast oma säästudest nagu on näidanud paari-kolme viimase aasta praktika. Seetõttu on teil täielik õigus küsida oma finantsnõustajalt/portfellihaldurilt ükskõik mida. Miks ta annab just sellist nõu? Miks ta pakub just oma panga või panga emapanga toodet, mitte aga konkurendi oma?

Finantsnõustaja peab teid kohtlema bossina. Jaffe kirjutab, et mõned nõustajad ei kohtle klienti mitte kõige paremini kui klient nende nõu kuulda ei võta või ei osta kohe nende poolt soovitud väärtpaberit. See võib olla hoiatavaks signaaliks, et nõustaja on tõstnud oma huvid klindi omadest kõrgemale.

Jaapani H&M

2010-06-29T10:06:00.001+03:00

Umbes pool aastat tagasi küsis abikaasa, kas ma tean sellist Jaapani firmat nagu Uniqlo. Ta käis kuulamas loengut Jaapani majandusest ning selgitas, et tegemist on kiiresti kasvava moerõivaste müüjaga . „Jaapani H&M,“ selgitas ta. Mina polnud ettevõttest midagi kuulnud ning seetõttu arvasin, et ilmselt pole tegemist börsiettevõttega.

Jutuajamine meenus mulle reedel, kui nägin, et Uniqlost kirjutati värskes ajakirjas The Economist. Selgus, et tegemist on siiski börsiettevõttega Fast Retailing, mille tänavuse aasta müügikäibeks ennustatakse 9 miljardit dollarit. Samal ajal kui paljud Jaapani ettevõtted kiratsevad, kasvas Uniqlo emafirma eelmise aasta käive 17 protsenti ning selle finantsaasta (lõpeb 31. augustil) käibe kasv peaks tulema 22 protsenti. Rootslaste H&M käive kasvas 2009. aastal 15, Zara emafirma Inditexi käive kasvas 6 ning ameeriklaste Gapi müük kahanes kaks protsenti.

Ettevõtte asutajast Tadashi Yanaist on saanud Jaapani rikkaim inimene, kelle vara väärtuseks on üle 9 miljardi dollari ning konsultatsioonifirma Interbrand andmetel kuulub Uniqlo saareriigi 10 väärtuslikuma kaubamärgi hulka. Mõnede arvates olevat ettevõtte odavad riided üheks põhjuseks, miks Jaapanis valitseb deflatsioon.

Nüüd kavatseb Uniqlo (nimetus tuleneb sõnapaarist „unique clothing“) kiiret laienemist. Viimastel kuudel on suure eduga avatud suured poed Pariisis, Moskvas ja Shangais. Yanai loodab aastaks 2020 kasvatada käibe 50 ning kasumi 10 miljardile dollarile. Ehkki praegu moodustab ettevõtte müük väljaspool Jaapanit vaid 10 protsenti, loodab ta, et juba 2015. aastal ületab müük välismaal kodumaist.

Praegu on ettevõttel Jaapanis umbes 800 kauplust ning 140 välismaal ning lähima kolme kuni viie aasta jooksul kavatsetakse avada 500 uut poodi aastas. Suurem osa neist plaanitakse avada Aasias, eriti Hiinas, kus praegu on kauplusi 54, eesmärgiks on aga 1000.

Uniqlo ärimudel on Zara ja H&M-st mõnevõrra erinev. Kui Euroopa moemüüjad toovad kõige uuema kauba turule kiiresti ja masstoodanguna vahetades mudeleid mitu korda aastas, siis Fast Retailing müüb korraga vaid 1000 toodet ja hoiab neid poelettidel kauem.

See lubab ettevõttel sõlmida tootjatega suuremamahulisi ja odavamaid tarnelepinguid. Enamiku toodete omahind jääb vahemikku 10-20 dollarit, aga ka laomajanduse haldamine tuleb nii odavam. Samal ajal pakub Uniqlo samu tooteid väga suures värvivalikus. Näiteks Tokyo esinduspoes pakutakse 50 värvitoonis sokke.

Ettevõtte kõige suuremaks nõrkuseks peetakse Tadashi Yanaid ennast. Ehkki briljantne strateeg ning erakordselt moetundlik, ei suuda ta piisavalt delegeerida. Ta kontrollib kõiki otsuseid värvitoonide valikuni välja, rääkisid ajakirjale Fast Retailingu juhid. Yanai pareerib kriitikat väitega, et hea juht peab pöörama tähelepanu ka detailidele.

Minu arusaamise kohaselt pole Jaapani aktsiad Eesti investoritele kättesaadavad. USAs kaubeldakse aktsiatega nn Roosadel lehekülgedel, mida iseloomustab äärmiselt väike kauplemisaktiivsus (sümbol FRCOF.PK).

Ettevõte maksis eelmisel aastal 200 jeeni dividende, mis teeb dividenditootluseks 1,43 protsenti. Reutersi andmetel soovitavad Fast Retailingi aktsaid osta 6 analüütikut, 8 soovitavad hoida ja 2 müüa.

Ülirikkad investeerivad üha enam juveelidesse

2010-06-28T10:07:00.001+03:00

Merryll Lynchi personaalpanganduse üksuse ja analüüsikeskuse Capgemini järjekordne raport rikaste inimeste investeeringutest näitab, et juveelid, vääriskivid ja kellad on kerkinud nn hobiinvesteeringute (passion investments) kategoorias teisele kohale moodustades 23 protsenti selle kategooria investeeringutest.

Esikohal on selles kategoorias 30 protsendiga luksuskollektsioonid (Luxus Collectibles). Siia kuuluvad jahid, luksusautod, eralennukid jmt.

Investeeringute osakaal kunstiteostes langes 2009. aastal 22 protsendile võrrelduna 25 protsendiga 2008. aastal. Investeeringute osatähtsus juveelides, vääriskivides ning kellades oli 2007. aastal 18 ning 2008. aastal 22 protsenti.

Neljandal kohal hobiinvesteeringute hulgas on 14 protsendiga muud kollektsioonid - mündid, vein, antiik jmt. Viiendal kohal on 8 protsendiga investeeringud sporti (investeerimine spordiklubidesse, jahivõistkondadesse, võiduajamisfirmadesse jne). Muu kategooria investeeringud, näiteks kuulumine klubidesse, reisimine, relvad, muusikainstrumendid jms, moodustavad kolm protsenti nn hobiinvesteeringutest.

Finantsinvesteeringutest saavutasid 2009. aastal 31 protsendiga suurima osakaalu intressitooted, aktsiad moodustasid 29, hoiused 13, kinnisvara 14 ja alternatiivinvesteeringud (siia kuuluvad riskifondid, riskikapitalifirmad, derivatiivid, valuutad, toorained ja erakapitalifirmad) 8 protsenti finantsinvesteeringutest.

Raporti kohaselt kasvas maailma rikaste (vara väärtus üle ühe miljoni dollari) arv 2009. aastal 10 miljoni inimeseni ning neile kuuluva vara väärtus kasvas 18,9 protsenti 39,0 triljoni dollarini.

Nn ultrarikkaid, kelle vara väärtus ulatus üle 30 miljoni dollari, oli eelmisel aastal 93 100.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 5. viga

2010-06-22T09:16:00.002+03:00

Jätkan MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatu Getting Started in Finding a Financial Advisor refereerimist. Raamatus selgitatakse finantsnõustajate valikul reeglina tehtavaid vigu. Viies tüüpiline viga on nõustaja tulemuste hindamine ainult portfelli tootluse põhjal.

Paljud palkavad finantsnõustaja oma rahaasjade korrastamiseks, aga vallandavad ta sellepärast, et investeeringute tootlused pole piisavalt suured. Taoline lähenemine võib tuua aga katastroofilisi tagajärgi.

Tavaline investor vajab finantsnõustajat selleks, et viimane aitaks investoril välja töötada strateegiaid pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. Reeglina tähendab see investeerimisportfelli väärtuse kasvu headel aegadel ning katastroofi ärahoidmist ajal, kui finantsurgudel läheb kehvasti. Enamiku investorite jaoks tähendab see ühest küljest ebameeldivate üllatuste vältimist, aga teisalt ei tule ka kiiret rikastumist.

Eriti ohtlik on suure tootluse nõudmine aktsiaturgude tõusutsükli keskel või hilisemas faasis. Just siis, kui „börsid rallivad“ tuleks olla ettevaatlik, sest ükski tõus ei kesta igavesti.

Mis puutub meie investoritesse, siis mulle torkab silma hoiakute vastuolulisus. Ühest küljest esineb meil tootluse fetišeerimist, mida kindlasti olema ei peaks, ka tavainvestorite hulgas. Tavainvestori eesmärgiks peaks olema vara säilitamine ning mõistlikke riske võttes selle kasvatamine. Portfelli tootlus on oluline investeerimisfirmadele. See on nende turundusvahend. Kirjutasin sellest poolteist aastat tagasi siin.

Teisalt aga ei pööra meie investorid oma investeeritud fondide tootlustele suurt tähelepanu. Sellele viitab asjaolu, et vaatamata eelmiste aastate negatiivsetele tootlustele, pole kohalikest investeerimisfondidest suuri lahkumisi märgata.

Järgmine postitus järgmisel nädalal. Head jaani!

Erainvestori elu on profi omast lihtsam

2010-06-21T09:18:00.002+03:00

Eesti esimese börsibuumi ajal räägiti, et väikeinvestor saab alati petta. Tookord see ilmselt nii oligi, aga tänaseks on kujunenud olukord, kus väikeinvestoril on märkimisväärsed eelised institutsionaalsete investorite (avatud fondide, pensionifondide riskifondide ja võõrast raha haldavate investeerimisfirmade) ees.

Üsna hiljuti ütles üks pankur minu aktsiaportfelli kommenteerides, et valuutarisk on praktiliselt 100 protsenti. Osaliselt oli tal õigus, sest ma ei öelnud, et tegelikult on mul raha ka hoiustes, mille üle pean eraldi arvestust. Aga isegi kui mul seda ei oleks, on minul eraisikust investorina vabadus võtta suur valuutarisk, mida institutsionaalsel investoril ei ole.

Ma haldan kahte aktsiaportfelli, ühes neist on Apple’i aktsia osakaal liiga suur. Portfelliteooriast lähtudes oleks ma pidanud juba ammu Apple’i osakaalu oma portfellis tugevasti kahandama. Ma saan aga endale seda luksust lubada, et ma Apple’i aktsiaid ei müü (vähemalt esialgu). Kui ma oleks oma portfelli juhtinud „nagu peab“, poleks selle väärtus täna kohe kindlasti absoluutses tipus nagu see praegu on, ning eraisikust investorina oleksin pidanud ka müüdud aktsiatelt saadud tulu eest ka tulumaksu maksma. Lisaks sellele oleksin võinud vabanenud rahaga teha kehva või väga kehva investeeringu.

Juhtusin mõned päevad tagasi lugema, et tänapäeval on investeerimine üks väheseid valdkondi, kus amatöörid võivad väga edukalt konkureerida proffidega ning olla neist isegi edukamad. Ilmselt see nii ongi.

Mulle tundub, et paljud amatööridest ja poolprofessionaalidest investorid väljusid üsna õigel ajal 2007. aasta alguses Tallinna börsilt ning teenisid kenakese kasumi. Institutsionaalsed investorid jäid aga mökutama ning mitmed neist on sunnitud nüüd oma investeeringute päästmiseks panema ettevõtetesse raha juurde.

Erainvestoritel on terve rida eeliseid institutsioonide ees. Enamik fonde võrdlevad oma tootlust mingi indeksiga, erainvestorid võivad jätta oma portfelli tootluse enda teada. Erainvestor võib aktsiaid osta või müüa sekunditega, ilma et see aktsia hinda muudaks, institutsionaalsed peavad seda tegema ettevaatlikult. Tõsi, tulenevalt Tallinna börsi äärmiselt kehvast likviidsusest pole väga lihtne oma positsioone muuta ka suurema portfelliga erainvestoritel.

Erainvestoril ei ole ka klienti kukla taga hingamas, kui tootlus hakkab kehvaks jääma, sest ainus klient on ta ise. Siiski tundub, et meie kliendid on üsna rahulikud ja lepivad seletusega, et „turud on volatiivsed“.

Dividendid ei ole igavesed

2010-06-18T10:06:00.002+03:00

Kui TeliaSonera tegi eelmisel sügisel ülevõtmispakkumise Eesti Telekomi aktsiatele, olid investorid väga nördinud eelkõige sellepärast, et nende arvates oli tegemist kindla dividendiaktsiaga. Paraku pole dividendid kunagi kindlad, seda eriti Eestis, sest meie börsiettevõtetel ei ole mitte kellelgi kindlat dividendipoliitikat ning välja makstavad dividendid sõltuvad peamiselt suuromaniku suvast.

Ehkki USA, Suurbritannia ja teiste lääneriikide börsil noteeritud suurettevõtetel on reeglina välja kujunenud dividendipoliitika, pole ka nendelt omanikutulu saamine sugugi kindel.

Kuni kolmapäevani oli üheks heaks dividendaktsiaks BP, mis maksis omanikutulu 36,417 Suurbritannia penni aktsia kohta. Kolmapäeval oli naftahiid sunnitud president Barack Obama administratsiooni surve tõttu vähemalt selleks aastaks dividendide väljamaksmise peatama.

Dividendide järsus alandamises ei ole siiski midagi erakordset. Eelmise aasta alguses teatasid dividendide järsust vähendamisest General Electric ja terve rida suurpanku (muuhulgas Wells Fargo).

Ehkki ma ise olen samuti propageerinud investeerimist dividendiaktsiatesse, seda eriti praegusel ebakindlal ajal, ei tohi loota ainult ühele-kahele aktsiale, sest pole mingit garantiid, et ka kõige parem dividendimaksja teeb seda igavesti ning samuti pole ka mingit garantiid, et hea dividendimaksja ei lähe kunagi pankrotti ja seejärel likvideerimisele.

The New York Times pööras tähelepanu asjaolule, et börsil kaubeldava indeksifondi iShares Dow Jones Select Dividend Index Fund (sümbol DVY), mis investeerib peamiselt suure dividenditootlusega aktsiatesse, viie viimase aasta tootlus on jäänud S&P 500 indeksile alla.

Samas väidab analüüsikeskus Ned Davis Research, et nendel, kes investeerisid 1972. aastal S&P 500 indeksi dividendiaktsiate aktsiatesse 100 dollarit, oli eelmise aasta lõpuks see investeering kasvanud 2266 dollarini, aga need, kes investeerisid sama summa lihtsalt S&P 500 aktsiatesse, on sama ajaga kaotanud 39 protsenti.

Ühesõnaga, mitte ükski suure dividenditootlusega aktsia ei pruugi ilmtingimata olla kindel investeering, küll nende hulgast arukalt valitud aktsaid on üsna hea investeering pikas perspektiivis.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 4. viga

2010-06-17T09:25:00.000+03:00

Refereerin edasi MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatu Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse nõustajate valikul reeglina tehtavaid vigu. Neljandaks tüüpiliseks veaks toob Jaffe liigse lootmise diplomitele ja tiitlitele.

Meil on need vähe levinud, aga USAs ja Suurbritannias ning ilmselt veel paljudes teistes maades on levinud erialaliidud, mida tähistatakse tähelühenditega. Mina ise võin oma nime järel kanda lühendit FGA (Fellow of The Gemmological Association of Great Britain).

Finantsnõustajate hulgas on taolisi lühendeid palju, mida Jaffe nimetab alfabeetiliseks supiks. Osad neist on head, osad aga väärtusetud.

Visiitkaardil nime taga asuvad tähed võivad teil aidata vastata küsimusele, kas nõustaja omab teile vaja minevat kompetentsi, kuid ei anna mingitki aimu tema individuaalsete võimete, maneeride või eruditsiooni kohta. Finantsnõustaja otsimisel on vaja leida „see päris õige inimene“, mitte inimene õigete tähekombinatsioonidega.

Eriti oluliseks muutub õige inimese valik siis, kui ajad muutuvad rasketeks. Usaldada saate te ju ikkagi inimest, mitte aga tähti tema nime taga.

Börsilanguste sagedustest ja pikkustest

2010-06-16T13:10:00.002+03:00

Aktsiaturgude maikuine kukkumine oli märkimisväärsele osale investoritest ja analüütikutest üsna šokeeriv. Ehmatav ei olnud mitte niivõrd languse suurus kuivõrd kiirus. Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus oma viimaste aastate tipust, kuhu jõuti 26. aprillil 42 päevaga (7. juunini) 12,4 protsenti, S&P 500 indeks kukkus 45 päevaga tipust 13,7 protsenti. Viimati langes Dow majanduse üldise tõusutsükli alguses nii palju ja nii kiiresti 1950. aastal, mil algas Korea sõda, kirjutab The Wall Street Journal.

Juba mõnda aega on kestnud arutelud, kas käimasolev börsilangus on lühiajaline korrektsioon või midagi enamat, mis toob kaasa uue majanduslanguse. Finantsringkondades on tuntud ütlus, et aktsiaturud on viimasest kolmest majanduskriisist ennustanud kümmet ehk teisisõnu, korrektsioon börsil võib küll kaasa tuua majanduslanguse, aga ei pruugi seda.

Ajakiri Fortune avaldas investeerimisfirma Capital Research and Management Company koostatud tabeli, kus on ära toodud börsilanguste sügavus, sagedus ja kestus. Ehkki andmed on koostatud Dow Jonesi tööstuskeskmise kohta, mille koosseisus on ainult 30 ettevõtet, peaks see üsna hästi peegeldama ka laiemat aktsiaturgu.

Languse suurus Sagedus Kestus Viimane Eelviimane

5% ja enam 3x aastas 48 päeva 03/2009 03/2008

10% ja enam kord aastas 115 päeva 03/2009 03/2008

15% ja enam iga 2 aasta tagant 217 päeva 03/2009 03/2008

20% ja enam iga 3,5 aasta tagant 338 päeva 03/2009 03/2008

Alates 2009. aasta 9. märtsist kuni aprilli lõpuni oli Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkinud 71 protsenti ning tabelist ilmneb, oli vähemalt 10-protsendilist langust oodata juba ammu.

Kas Tallinn saab Tallinna Vee võtmeomanikuks?

2010-06-15T09:25:00.001+03:00

Eile ilmunud börsiteatele selle kohta, et Tallinna Vee suuromanik United Utilities müüb 26,5 protsenti Tallinna Vee aktsiatest Veolia Watersile, täna hommikuks mingit olulist informatsiooni lisandunud ei ole.

Minu arvates on aga üsna oluline küsimus, kellele jääb 8,8 protsenti vee-ettevõtte aktsiatest. E24 andmetel kuulub Tallinna Vee suuromanikust United Utilities Tallinn B.V.-st 75 protsenti United Utilitiesile ning 25protsenti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale EBRD. Mida teeb EBRD talle kuuluvate aktsiatega?

Tallinna Vee aktsiate üleminek on vaid pisikene killukene suurtehingust. Kui mu mälu ei peta, siis on linn vihjanud, et soovib oma osalust Tallinna Vees suurendada. Kui EBRD sooviks seda müüa ning kui Tallinna soov oleks tõsine, siis nüüd oleks hea võimalus suurendada linna osalust 43,5 protsendile. Paraku pole see tõenäoline, sest Tallinna linnal pole selleks ilmselt raha.

Aga isegi juhul, kui 8,8 protsenti Tallinna Vee aktsiatest jääb EBRD-le või viimane leiab ise aktsiatele ostja, saab Tallinna Linnast 34,7 protsendilise osalusega vee-ettevõtte suurim aktsionär.

USA ettevõtete bilanssides rekordsummas raha

2010-06-14T09:39:00.002+03:00

USA mittefinantsettevõtete bilanssides oli märtsi lõpu seisuga raha ja selle ekvivalente 1,84 triljonit dollarit, mis on 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Tegemist on suurima kasvuga alates 1952. aastast, mil Föderaalreserv hakkas taolist arvestust pidama. Raha moodustab seitse protsenti kõikidest varadest, mis on kõrgeim protsent alates 1963. aastast, kirjutab The Wall Street Journal.

Samal ajal kui usalduse taastumine on lubanud suurtel ettevõtetel kaasata hulgaliselt raha, on paljud neist siiski kõhkleval seisukohal ega kiirusta ei laienema ega palkama ka uusi töötajaid.

Ajalehe sõnul võib raha osatähtsuse kasv peegeldada ettevõtete käitumismudeli muutust. 2008. aasta lõpul ähvardas ka kõige suuremaid ettevõtteid olukord, et nad ei ole võimelised tasuma igapäevaste kulutuste eest ega palkade maksmiseks ja kauba sisseostmiseks oli vaja võtta lühiajalist laenu.

Kuid taoline olukord ei pruugi kaua kesta. Bilansis olev raha ei teeni peaaegu mingit intressi ega ka aktsionäridele tulu. Kuu alguses kirjutasin, et bilansis oleva rahalt ja väärtpaberitelt suurema tulu teenimiseks loob Google väärtpaberitega kauplemise üksuse.

Aktsionäridele ei meeldi olukord, kus ettevõte istub raha otsas. Kompaniid peavad hakkama seda kasutama kas laienemiseks ja investeerimiseks või tagastama selle aktsionäridele kas dividendide või aktsiate tagasiostmise näol.

Eelmisel nädalal tuligi päris mitu teadet dividendide suurendamise kohta. Jaemüügikompanii Target teatas, et suurendab kvartaalselt välja makstavaid dividende 25 USA sendile varasemalt 17 sendilt aktsia. Aktsia dividenditootlus kasvas sellega 1,27 protsendilt 1,9. 108-aastane ettevõte maksab dividende alates 1967. aastast, mil ettevõte läks börsile ning on kasvatanud välja makstavaid dividende 30 aastat järjest.

Wal-Mart võttis kuu alguses vastu otsuse osta tagasi aktsiaid 15 miljardi dollari väärtuses. Tegemist on juba teise aktsiate tagasiostmise programmiga viimase aasta jooksul. Märtsis tõstis jaekaubandusgigant dividende 11 protsendi võrra 30,25 USA sendini aktsia.

Kolmanda tuntud ettevõttena tõstis kvartaalseid dividende ekskavaatorite ja mäetööstusmasinate tootja Caterpillar – kahe sendi võrra 22 sendini aktsia, mis teeb dividenditootluseks 2,95 protsenti.

Eesti börsiettevõtete (arvesse pole võetud Järvevana ning Trigon PD) bilanssides on esimese kvartali lõpu seisuga raha kokku 2,3 miljardit krooni, mis moodustab 4,9 protsenti varade kogumahust. Minu arvepidamise kohaselt (alates 2007. aasta 1 kvartalist) on oli sularaha hulk suurim, 3,8 miljardit krooni, 2007. aasta neljandas kvartalis (arvesse on pole võetud tänaseks börsilt formaalselt või sisuliselt lahkunud Eesti Telekomi, Normat ja teisi ettevõtteid).

Raha osa varade mahust (8,6 protsenti) oli kõige suurem 2007. aasta 1.kvartalis, aga kõige väiksem (2,46%) eelmise aasta teises kvartalis.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 3. viga

2010-06-12T14:11:00.001+03:00

Lõppenud nädalal oli palju päevakajalist kirjutamist mistõttu investeerimisnõustaja valimistel tehtud vigade seeria oleks jäänud peaaegu vahele. Kaks nädalat tagasi hakkasin refereerima peatükki MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatust Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse nõustajate valikul tehtavaid vigu. Kahest esimesest veast kirjutasin siin ja siin. Kolmas viga – keskendumine vaid hinnale või komisjonitasule.

Muidugi on hind nõustamisteenuse valimisel oluline, aga mitte ainus argument. Sama kehtib maksmisviiside, koostöövormide ning kompensatsioonimehhanismi kohta.

Madalama tunnitasuga nõuanne on odavam, aga kaugeltki mitte parim või sinule sobivaim.

Juhul kui sa hoiad teenustasude pealt kokku mõned sajad või tuhanded kroonid, aga nõustaja ebakompetentsuse tõttu kaotad kümneid tuhandeid, ei ole tegemist hea nõustajaga. Aga ka juhul kui maksad rohkem, aga ikka ei saa nõu, mida soovisid, ei tohiks sa teenusega rahul olla ehkki nõustaja võib olla väga tunnustatud ja tema nõuanne näib olevat väga asjalik.

Endale tuleb täpselt selgeks teha, mida soovid ja siis leida mõistlik tasakaal teenuse, teenuse hinna ja kompensatsioonimehhanismi vahel. Juhul kui nõu piirdub ühe või kahe fondiosaku ostmisega ning teil pole vaja teha muud iga kuu uute fondiosakute ostmiseks raha veidi kõrvale panna, siis pole vajadust maksta samapalju, kui erinevate varaklassidega portfelli koostamiseks. Aga juhul kui vajaksite nõu plaani koostamiseks, kus on maha pandud kindel eesmärk ja viisid selle saavutamiseks, pole mõistlik valida odavaimat teenuse pakkujat.

Eesti börsifirmade juhtidel puudub fookus

2010-06-11T09:26:00.002+03:00

Kolmapäeval selgus, et Olympic EG suuromanik ning sisuline juht Armin Karu on müünud taas 1,5 miljonit kasiinokompanii aktsiat 29 miljoni krooni eest. Kokku on Karu sel aastal (mai lõpp kuni juuni algus) müünud 2,14 miljonit Olympicu aktsiat. Eelmise aasta augustis-septembris müüs Karu 10,6 miljonit OEG aktsiat kokku 103 miljoni krooni eest. Seega on ta müünud vähem kui aastaga 12,7 miljonit ettevõtte aktsiat, mis moodustab 8,4 protsenti kasiinokompanii aktsiatest. Nii nüüd kui läinud suve lõpul põhjendas Karu aktsiate müüki vajadusega finantseerida teisi projekte. Muuseas, nagu nüüd, kinnitas Karu ka kolmveerand aastat tagasi, et suuromanike aktsiamüüki enam ei tule. (Ma keskendun siin peamiselt Armin Karule, sest OEG teine suuromanik, Jaan Korpusov on varem rääkinud, et ta tõmbub kasiinoärist tagasi).

Kolm aastat tagasi, Olympic EG aktsionäride üldkoosolekul kinnitas Armin Karu, et ettevõttel on suured ambitsioonid.

"Tahame aastaks 2010 saada käibelt Kesk-Euroopa suurimaks kasiinoettevõtteks," vahendas Tarvo Vaarmets Äripäevas Armin Karu sõnu. "See on meil mitu aastat tagasi tehtud visioon, varsti peame uue tegema. Ega me Kesk-Euroopaga piirdu," lisas ta.

Mis on aga toonasest lubadusest saanud? Kontserni 2009. aasta käive oli vaid pisut suurem 2006. aasta omast. Kui 2006. ja 2007. aastal teeniti kokku kolmveerand miljardit krooni kasumit, siis kahel järgneval aastal saadi kokku peaaegu miljard krooni kahjumit. Ettevõtte aktsia hind on selle ajaga kukkunud 76 protsenti.

Olympicu suuromanike aktsiamüük ei ole midagi erandlikku, vaid kahjuks pigem reegel meie börsiettevõtete suuromanike seas. Nii müüs möödunud septembri alguses Nordecon Internatioonali (endine Eesti Ehitus) suuromanikule Toomas Lumanile kuuluv Nordic Contractors 2,3 miljonit Nordeconi aktsiat millele lisandus veel 200 000 aktsiat, mille müüs osaühing Luman ja Pojad.

Minu arvates on meie börsifirmade, aga ilmselt ka paljude mittebörsifirmade häda see, et suuromanikud, kelle mõjuvõim firmas on määrav, ei keskendu piisavalt sellele ettevõttele. Lisaks börsifirmale on suuromanikul terve rida pisemaid bisniseid ning see hajutab tema tähelepanu.

Kui aga mingi muu äriga hakkab kehvasti minema, võidakse tuua börsifirma selle ohvriks. Nii näiteks võetakse ettevõttest välja dividendid ajal, kui seda väga teha ei tohiks. Sellest probleemist kirjutasin siin aprilli lõpus.

Suuromaniku tähelepanu hajumine toobki endaga kaasa olukorra, kus ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta täita ning tehakse suuri vigu. Kas minnakse suure hurraaga välisturge vallutama, ilma et neid väga tuntaks või tehakse suurost turu tipus olles või laenatakse ennast lõhki. Tallinna börsil pole peaaegu ühtegi ettevõtet, kelle suuromanikud pole taolisi vigu teinud. Ja vigadeparanduse ohvriteks langevad tihti väikeaktsionärid. Uudis suuromaniku aktsiamüügist toob endaga kaasa aktsia hinna languse või lahjendatakse kinnise aktsiaemissiooni käigus väikeaktsionäride osalust ettevõttes.

Täna pole mul mitte ühtegi Eesti ettevõtte aktsiat. Seda eelkõige põhjusel, sest ma tean, kui läheb näiteks kehvasti Apple’il, Starbucksil või Berkshire Hathaway aktsial, siis koos minuga kahaneb ka Steve Jobsi, Howard Schulzi ja Warren Buffetti vara väärtus. Kui ma aga oman aga Baltika, Ekspress Grupi või Tallinki aktsiaid, ei ole ma kindel, et aktsia hinna langusega kannatavad samavõrd ka Meelis Milder, Hans H. Luik või Enn Pant.

Microsofti ülemvõim hakkab murenema

2010-06-10T09:34:00.002+03:00

Eelmisel nädalal puhkes diskussioon kahe kange, Apple’i juhi Steve Jobsi ning Microsofti juhi Steve Ballmeri vahel arvutitööstuse tuleviku üle. Jobs ennustas, et tahvelarvutid hakkavad peagi arvutiturge valitsema ning võrdles PCsid veoautodega.

Eilne The Wall Street kirjutab, et pole tähtis, kas me kutsume neid PCdeks, tahvelarvutiteks või isegi veoautodeks, selge on see, et Microsofti ülemvõim tarkvaraturul pole jätkusuutlik.

Analüüsikeskuse Gartner andmetel on 84% uutel personaalarvutitel Microsofti tarkvara, aga seda ohustavad turule tulevad uued arvutite tüübid.

iPadi vastaste tugevaks argumendiks on asjaolu, et tahvelarvutil pole nii palju funktsioone kui personaalarvutil. Kirjutasin sellest märtsi alguses siin. Aga kui mõelda, kuidas keskmine perekond kasutab personaalarvuteid, tahvelarvuteid ja võib olla isegi nutitelefone, on üsna tõenäoline, et PCde osatähtsus hakkab kahanema.

Analüüsikeskus Forrester Reseach teatas läinud septembril, et kõige rohkem vaadati koduarvutites fotosid ja mängiti videomänge, mida saab vabalt teha ka tahvelarvutitega. Kolmandal kohal kasutusaladest on tekstitöötlus, mida on momendil hõlpsam teha PC kui iPadiga. Aga tarbijate eelarved ei ole piiramatud: isegi kui personaalarvutite hinnad jätkavad langemist, on tõenäoline, et pered soetavad mitme PC asemel ühe ning lisaks mitu tahvelarvutit ja nutitelefoni. Forresteri ennustuse kohaselt kasvab 2015. aastaks tahvelarvutite osa 23 protsendini

Microsoft on juba nutitelefonide turul maha jäänud. Ehkki tahvelarvutite ajastu alles algas, on Dell valinud oma tahvelarvuti tarkvaraks Androidi. Muidugi kasutab tulevikuski osa tahvelarvuteid Microsofti tarkvara, aga tahvelarvutid sarnanevad oma funktsioonide poolest rohkem nutitelefonidele kui traditsioonilistele personaalarvutitele. Seda on näidanud iPhone’i rakendused, mida kopeeritakse edukalt iPadile.

Muidugi kestab üleminek personaalarvutite domineerimiselt tahvelarvutitele aastaid, aga Microsoft on startinud tagumisest reast, kirjutab majandusleht.

Euroopa kütusehiidude nõukogusid juhivad endised Skandinaavia mobiilimehed

2010-06-09T11:04:00.000+03:00

Üsna omapärase kokkusattumusena juhivad Euroopa kahe suurema naftakompanii, BP ja Royal Dutch Shelli nõukogusid Skandinaaviamaade endised mobiilimehed.

Pärast Nokia tegevjuhi ameti mahapanekut sai 2006. aasta suvel Briti-Hollandi naftakompanii Royal Dutch Shelli nõukogu esimeheks Jorma Ollila. Ollila on ka Nokia nõukogu esimees.

BP nõukogu esimees alates selle aasta jaanuarist on aga Ericssoni endine tegevjuht Carl-Henric Svanberg. Svanberg oli Ericssoni tegevjuht alates 8. aprillist 2003 kuni eelmise aasta lõpuni. Ericssoni nõukogu liige on ta tänini omades ka 3,2 miljonit ettevõtte aktsiat.

Investeerimispankurid valmistuvad BP pankrotiks või ülevõtmiseks

2010-06-09T10:29:00.001+03:00

Katastroofilisele naftalekkele vaatamata ei ole BP pankrot või ülevõtmine tänase seisuga eriti tõsiseltvõetav variant. Investeerimispankuritele makstakse aga selle eest, et nad mõtleksid ka mõeldamatutele stsenaariumidele ja sellega nad just parajasti tegelevad, kirjutab ajalehes New York Times Andrew Ross Sorkin, kes on ilmselt üks paremini informeeritud pangandusest kirjutavaid ajakirjanikke kogu maailmas.

Idee, et BP võib ühel päeval paluda pankrotikaitset, selleks et eraldada naftareostusest põhjustatud kohustusi, on hakanud üha enam liikuma Wall Streeti investeerimispankades. Pankurid ja juristid panevad juba kokku võimalikke tehinguid ning arvutavad kokku potentsiaalseid tehingutasusid.

Juba tänu aktsia hinnalangusele kolmandiku võrra, on BPst saamas potentsiaalne ülevõtuobjekt. Küsimus on aga selles, kes ostaks ära BP potentsiaalsed kohustused.

Kuulduste kohaselt limpsavad keelt nii Shell kui ka ExxonMobil, kirjutab Sorkin. Helgemad juristid töötavad juba välja skeeme, mille kohaselt BP läheb pankrotikaitse alla, selleks et eraldada katastroofi tagajärgede likvideerimise kulud ning potentsiaalseid miljardite dollari suuruseid hagisid eraldi üksuseks. Midagi analoogilist toimus ju Merko Ehitusega, kes eraldas ettevõttest Järvevana nimelise kohtutoimiku.

BP tegevjuht Tony Hayward on kinnitanud, et tema juhitav ettevõte elab selle tormi üle. BP on korralik rahamasin - naftagigandi eelmise aasta kasum oli 17 miljardit dollarit. BP võimet katastroofi tagajärgedega toime tulla kinnitas Hayward möödunud reedel ka ettevõtte töötajatele.

Kuid investeerimispankurid teevad omi arvestusi. Credit Suisse hinnangu kohaselt võib lekkinud nafta koristamine maksma minna kuni 23 miljardit dollarit. Mehhiko lahe kalurid ja turismitööstus võivad esitada süüdistuse, mille suuruseks võib kujuneda kuni 14 miljardit dollarit. Konservatiivsete hinnangute kohaselt läheb kogu katastroof BPle maksma 15 miljardit dollarit, aga üsna reaalne on ka 40 miljardi dollari suurune arve.

BP bilansis on 12 miljardit dollarit raha ja lühiajalisi investeeringuid, aga juba on tekkinud debatt, kas ettevõte peaks vähendama dividendide maksmist, sest vastasel korral võidakse rahast tühjaks joosta. Muidugi võib müüa varasid või otsida laenu, aga praeguses olukorras ei ole see nii lihtne. Kõige suurem oht on aga süüdi mõistmine, mis võib naftakompaniile maksma minna juba sadu miljardeid dollareid.

Selline tulemus paistab täna liiga kaugeleulatuv, aga Wall Streeti pankuritel on selle võimalusele isegi nimi leitud – Texaco stsenaarium. 1987. aastal pidi Texaco minema pankrotikaitse alla, sest ei suutnud maksta ühte miljardit dollarit naftakompaniile Pennzoil. Esialgne välja nõutud summa oli 10,53 miljardit dollarit, mis oli suurim tsiviilhagiga välja nõutud summa USA ajaloos.

Kuna Shelli ja Exxoni bilansis on samuti raha ja nende turuväärtus on täna tunduvalt suurem kui BPl (Exxon on kaks korda suurem) ja juhul, kui BP aktsia hind jätkab kukkumist, saab BPst potentsiaalne vaenuliku ülevõtmise objekt. Mõnede pankurite arvates on seetõttu mõistlikum diil juba praegu ära teha.

Muidugi on ka väljaspool BPd täna palju neid, kelle arvates BP pankrot või ülevõtmine on mõeldamatu, aga mõne aasta pärast võivad need olla parimad või isegi ainsad võimalused.

BPd võivad lähidekaadil oodata ees lõputud kohtuvaidlused, keskkonnakahjustustest põhjustatud purunenud reputatsioon, mis toob endaga paratamatult kaasa ka üha nõrgemaks jääva bilansi.

Kahjulik tervisele, aga kasulik portfellile

2010-06-08T12:25:00.001+03:00

Möödunud sügisel, kui otsisin head ja odavat dividendiaktsiat, leidsin USA tubakatootja Altria. Seni on valik ennast täiesti õigustanud ning vähem kui kolmveerand aastaga on investeeringu väärtus kasvanud kolmandiku.

Värske investeerimisajakiri Barron’s soovitab ka Altria kaksikvenda – Philips Morris Internationali. Kaksikvend sellepärast, et 2008. aastal jagas Altria Group tubakaäri kaheks ettevõtteks – USA turule keskendunud Altriaks ning kiiresti kasvavaks rahvusvaheliseks äriks, mille nimeks sai Philip Morris International. (Lisaks eraldus Altria Groupist veel Kraft Foods).

Tubakafirmad kipuvad olema teiste tööstusharude aktsiatega võrreldes odavamad. Seda eelkõige igasuguste kohtuasjade ja muude võimalike halbade uudiste kartuses. Lääneriikides luuakse suitsetajatele järjest keerulisemad tingimused, aga siit tuleb Philip Morris Internationali üks võimalik eelis konkurendi ees – Lääne-Euroopa annab umbes 37 protsenti netokäibest (eelmisel aastal 9 miljardit dollarit). Aasia (koos Hiina ja Jaapaniga) annab veerandi, Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika annavad kokku teise veerandi ning Ladina-Ameerika ja Kanada 11 protsenti käibest.

Erinevalt USAst ja Lääne-Euroopast ei „ahistata“ arenevates riikides suitsetajaid nii tugevasti kui lääneriikides. Hiinas on hinnanguliselt 350 miljonit suitsetajat, mis moodustab 40% sigarettide kogutarbijatest.

Nii globaalne masu kui ka tubakatoodetele kehtestatavad suuremad maksud kahandavad mahtusid ka Ida-Euroopas ja Balkanimaades. Venemaal eelistavad suitsetajaid üha enam odavaid sigarette.

Sellele vaatamata peaks Philip Morris International olema hea investeering. Ettevõte genereerib aastas umbes seitse miljardit dollarit vaba raha, millest suurema osa tagastab ta aktsionäridele. Umbes 65 protsenti kasumist makstakse dividendidest. Lisaks sellele ostetakse massiliselt aktsiad tagasi. Eelmise kahe aastaga osteti aktsiaid tagasi 13 miljardi dollari väärtuses ning kolmel järgneval aastal kavatsetakse aktsiaid tagasi osta veel 12 miljardi dollari eest.

Kui Altria aktsia hind on aasta algusega võrreldes paar protsenti tõusnud, siis Philip Morris Internationali aktsia on kümmekond protsenti odavam. Altria maksab dividende 1,40 dollarit aastas, mis teeb dividenditootluseks 7 protsenti, Philip Morris International 2,32 dollarit aastas (tootlus 5,3 protsenti).

Altria aktsiat soovitab osta 9, hoida 4 analüütikut. Müügisoovitusi Reutersi andmetel ei ole. Philip Morris Internationali aktsiat soovitab osta 11 analüütikut, üks soovitab hoida ning müügisoovitusi pole.

Kütuse hind võib peagi tõusta

2010-06-07T14:48:00.001+03:00

Kolm nädalat tagasi kirjutasin, et tänu nafta ja naftasaaduste nn maailmaturuhindade langusele on aeg langetada ka kütuste jaehindu tanklates. Kütusefirmad reageerisid maailmaturu hindadele alles selle kuu alguses tänu millele teenisid korraliku lisakopika. Kui veel 20. mai seisuga oli Neste automaattanklates maikuu keskmine juurdehindulus 1,26 krooni liitri kohta, siis kuu lõpuks kujunes juurdehindluseks 1,34 krooni liiter (aprillis oli keskmine juurdehindlus 1,07 ning märtsis 0,92 krooni).

Kui nüüd nafta hind ei hakka kohe veelgi järsemalt kukkuma, siis pole loota ka kütuste jaehinna langust, pigem võib ees oodata paarikümne sendine tõus. Eesti Pank fikseeris täna USA dollari ametlikuks kursiks 13,095 krooni. Viimati oli dollari ametlik kurss üle 13 krooni 29. märtsil 2006.

Juuni esimese nädala keskmine marginaal (arvutuse aluseks on võetud pliivaba bensiini 95 hind Rotterdami sadamas) on 1,08 krooni.

Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.

Kes on Kreeka, Hispaania ja Portugali võlausaldajad?

2010-06-07T09:38:00.003+03:00

Välispangad on andnud Kreeka, Hispaania ja Portugali avalikule ja erasektorile kokku 2,6 triljonit dollarit laenu, millest märkimisväärset osa ei maksta tagasi ilmselt mitte kunagi. Probleem on veel selleski, et ei investorid, riiklikud järelvalveorganid ega ka pankurid ise ei tea, missugused pangad on kõige rohkem sellesse regiooni laene andnud, kirjutab The New York Times.

See aga tekitab umbusaldust ning mai alguses lõpetasid pangad üksteisele laenamise peaaegu täielikult.

Piiratud ja juhuslikke andmeid on avaldanud börsil noteeritud suurpangad. Deutsche Bank on teatanud, et nende portfellis on 500 miljoni euro eest Kreeka riiklikke võlakirju, aga Hispaania ja Portugali võlakirju ei ole. Sadade keskmiste, riiklike pankade ja laenuühistute võlakoormusest pole aga kellelgi mitte mingit aimu, kirjutab ajaleht.

Euroopa Keskpanga hinnangul peavad kontinentaalse Euroopa suuremad pangad sel aastal halbade laenudena maha kandma 123 ja järgmisel aastal veel 105 miljardit eurot. Royal Bank of Scotlandi analüütikud hindavad, et finantsinstitutsioonid väljaspool Kreekat, Hispaaniat ja Portugali on laenanud nende riikide valitsustele 567 miljardit eurot, 534 miljardit on laenatud mittepangandusettevõtetele ja erasektorile ning umbes üks triljon eurot teistele pankadele. Ehkki kriis sai alguse Kreekast, on selle riigi võlakoormus võrreldes teistega üsna väike. Välispangad on Kreekasse laenanud 338 miljardit eurot, Hispaaniasse aga 1,5 triljonit.

Kreeka ja Hispaania pankade bilansis on üsna palju oma riigi võlakirju. Näiteks Hispaania keskpanga andmetel on selle riigi pankade bilanssides 120 miljardi dollari väärtuses Hispaania riigi võlakirju.

Royal Bank of Scotlandi andmetel omavad suurimat positsiooni neisse kolme riiki Prantsusmaa pangad – 229 miljardit eurot. Teisel kohal on 226 miljardi euroga Saksamaa pangad, Briti ja Taani pangad on laenanud neisse riikidesse kumbki 100 miljardit, Ameerika pangad 54 ja Itaalia pangad 31 miljardit eurot.

„Pangad ei usalda endiselt üksteist,“ kommenteeris olukorda Euroopa pangandusturul Berliinis asuva Euroopa juhtimis- ha tehnoloogiakooli professor Jörg Rocholl. „Nad teavad, et teised pangad on haiged, aga nad ei tea, missugused pangad,“ lisas ta.

Aitäh, Apple ja dollar

2010-06-06T10:29:00.000+03:00

Tarvo kirjutas nädala keskel südantlõhestava loo maimasendusest kirjeldades, kuidas investorid kaotasid raha nii Tallinnas kui ka kogu maailmas. Siinkohal on mul hea meel tunnistada, et minu portfellidel läks küll päris hästi – üks neist kasvas mais 2,3 ning teine 0,8 protsenti. Seda muidugi eelkõige tänu dollari kursi tõusule 1,13 krooni võrra dollari kohta ning Apple’i aktsiale, mis liigub endiselt rekordilähedastel tasemetel.

Mulle tundub üha enam ja enam, et portfelli liigne hajutamine ei pruugigi olla nii kasulik kui investeerimisõpikud kirjutavad. Hästi hajutatud portfell peaks investorit kaitsma suurte kukkumiste eest. Aga nad ju ei kaitse! Vapustuste korral kukuvad valimatult kõik turud ja varaklassid (vaid kuld on viimastel aastatel erandiks olnud, aga samasugune erand on olnud ka Apple’i aktsia) ning vara kaotavad ka kõige vägevamalt hajutatud investeerimisfondid. Mis aga veelgi halvem, portfelli liigne hajutatus hakkab tootlusele mõju avaldama just tõusu ajal, seda kahjuks soovitule vastupidiselt. Liigselt hajutatud portfellid kipuvad tõusude ajal üldisele turutõusule alla jääma. Põhjus on ilmselt selles, et paanika ajal müüakse kõike ja valimatult, aga tõusu ajal vaadatakse ka ettevõtete majandustulemusi. Samasugust positiivset paanikat, kus ostetakse kõike ja valimatult kohtab tunduvalt harvem, seda eriti suurtel turgudel.

Teine näpunäide, mida ma siinkohal jagada soovin - ärge pöörake tähelepanu turuhüsteeriale. Kas mäletate, mida kirjutati ajakirjanduses ja finantsportaalides dollari kohta kaks suve tagasi, siis kui dollar maksis 9,8 krooni. Analüütikud ennustasid siis Ühendriikide valuutale üha madalamaid kursse (kui mu mälu ei peta, siis keegi pakkus isegi viis krooni dollari kohta) ja valitsustelt ning keskpankadelt hakkas kostma arvamusi, et peaks dollari kui reservvaluuta vahetama euro vastu.

Mul oli julgust dollari hääbumise hüsteeriat mitte kuulda võtta ning tänu sellele õnnestus USA aktsiate ostmiseks vaja minevaid dollareid soetada praktiliselt põhjast (10 krooniga) ning sama korrata aasta hiljem kui USD tegi veidi kõrgemal tasemel teise põhja (10,4 krooni).

Nüüd, mil euro kurss on kukkunud kuuga kümmekond protsenti, räägitakse juba euro kadumisest. Ei tea, kas on aeg hakata vahetama dollareid eurode vastu? Ilmselt on siiski varavõitu. Paanikatekitajatele tahaksin tuletada meelde, et euro loomise ajal 1999. aasta 1. jaanuaril oli euro kurss 1,183 dollarit euro, mis teeb USD kursiks 13,22 krooni. Seega on euro täna tugevam kui ta oli oma sünni ajal.

BP ei ole British Petroleum

2010-06-05T10:33:00.000+03:00

Meie ajakirjandus nimetab Mehhiko lahe katastroofi peategelast järjekindlalt British Petroleumiks, tegelikult ei ole see naftakompanii ametlik nimi juba kümmekond aastat.

British Petroleumi esimene nimemuutus toimus 1998. aasta detsembris, mil Briti suurim naftakompanii ühines John D. Rockefelleri asutatud Standard Oil of Indiana järglase Amocoga. Ühinenud naftagigandi nimeks sai BP Amoco. 2001. aastal võeti nime lõpust Amoco ära jäi vaid kaks tähte - BP.

Kasutades nime British Petroleum satume USA riigiametnike propagandateenriteks, sest paljud neist, soovides rõhutada, et tegemist on välismaa ettevõttega, nimetavad tihti kompaniid meelega eksitavalt British Petroleumiks, kirjutab Financial Times.

Ehkki pärast ühinemist jäi domineerima Briti pool, polnud ameeriklaste Amoco kaugeltki väike firma. Tegemist oli USA suuruselt neljanda naftakompaniiga ning Põhja-Ameerika suurima gaasitootjaga. BP ja Amoco ühinemine oli toona kõigi aegade suurim mittepangandusettevõtete ühinemine. Amoco ülevõtmise hind oli toona 62 miljardit dollarit, BP turuväärtus on täna kaks korda suurem.

10 head Euroopa aktsiat

2010-06-04T12:41:00.001+03:00

On ilmselt paratamatu, et aktsiaturud on Ameerika suunas mõnevõrra kallutatud. Kui vaatame traditsioonilist finantsajakirjandust ning finantsportaale ja -blogisid, näeme, et suurema osa mahust (täpseid andmeid mul ei ole, aga pakun, et umbes 80%), annavad artiklid ja analüüsid USA aktsiaturgudest ning sealsetest börsiettevõtetest. Isegi Euroopa juhtivas majanduslehes Financial Times on ülekaalus ilmselt USA finantsturgude kohta käivad artiklid.

Investeerimisajaleht Barron’s on üllitanud pika ja põhjaliku artikli Euroopa aktsiatest, mille sisu siinkohal refereerin.

Eelkõige Islandi vulkaanipurske ning Kreeka võlaprobleemi tõttu on euro kurss dollari suhtes alates novembrist kukkunud 30 protsenti ning Euroopa aktsiaturud on liikunud USA omadest kehvemini. Euroopa aktsiaturud on langenud aasta algusega võrreldes 9 protsenti (S&P 500 indeks on ainult kahe protsendiga miinuses), ameeriklaste jaoks (dollari tugevnemist arvesse võttes) on Euroopa turud kukkunud koguni 22 protsenti.

Ebakindluse tõttu on investorid Vana Maailma aktsiaturgudelt kibekiiresti lahkunud. Üle-eelmisel nädalal oli raha väljavool Euroopa aktsiaturgudelt kiireim alates 2008. aasta aprillist.

Kuid nõrgenev euro annab konkurentsieelise eksportturgudel ning Euroopas on rida tugevaid globaalse haardega ettevõtteid, kelle käekäik peaks olema päris hea. Barron’s on koostanud nimekirja 10 Euroopa ettevõttest, keda riikide võlaprobleemid puudutavad vähem, kellel on tugevad bilansid, kes maksavad korralikult dividende (reeglina paremini kui USA ettevõtted) ning kellel on stabiilsed ärimudelid. Lisaks kõigele on Euroopa aktsiad odavaimad arenenud riikide seas, väidab Barron’s.

Siemens. Tööstusgigant, mis toodab pea kõike alates elektriturbiinidest ning lõpetades meditsiiniseadmetega on General Electricu üks peamisi konkurente. Aktsia omamine annab võimaluse osa saada maailmamajanduse eelseisvast tõusust. Kui varem arvati, et tegemist on dinosaurusega, kes pole võimeline kulusid kärpima, siis nüüd on olukord muutuma hakanud.

„Esimest korda on ettevõte esitanud detailse kulude kärpimise plaani divisjonide kaupa ning ilmnevad märgid restruktureerimisest,“ lausus investeerimisfirma Hansberger Global Investors president Ron Holt. Tema hinnangul kasvab ettevõtte tegevuskasumi marginaal mõne aastaga praeguselt 7 protsendilt 10le.

SAP. Saksa äritarkvarafirma SAP müügikäibest tuleb pool väljaspool Euroopat. Kontserni globaalne turuosa on 24 protsenti ehk peaaegu kaks korda suurem kui lähimal konkurendil, milleks on Oracle. Juhtkond, kes omab umbes kümnendikku ettevõtte aktsiatest, on väga aktsionäride sõbralik, kinnitab investeerimisfirma Bahl & Gaynor fondijuht Matthew McCormick. Ettevõttel on tugev bilanss, mis võimaldas teha 5,8 miljardi dollari suuruse rahalise ülevõtmispakkumise USA tarkvarafirmale Sybase.

LVMH. Prantsuse luksuskaupade müüja ekspordib peaaegu 70 protsenti oma toodetest väljapoole Euroopat. Kontsernile kuuluvad luksuskaupade mõned kõige tugevamad kaubamärgid, mis aitab suurendada turuosa näiteks sellistel turgudel nagu Hiina. Kuna ettevõtte kulud on praktiliselt ainult eurodes ning kaks kolmandikku müügist väljaspool eurotsooni, on tegemist ühe parema näitega, kuidas Euroopa ettevõte võib lõigata kenakese kasumi ühisvaluuta nõrgenemisest.

BMW. Ka luksusautode tootja BMW saab üle poole oma tuludest väljaspool Euroopat ning analoogiliselt LVHMga on kulubaas peamiselt eurodes.

Veel kuulub Barron’si nimekirja Prantsuse alkoholitootja Pernod Rickard, Taani mikrokiipide tootmise seadmete tootja ASM Holding, Itaalia prillitootja Luxottica, Saksamaa ravimitootja Bayer ning Prantsuse elektriseadmete tootja Schneider Electric.

Karu ja Korpusov müüsid Olympicu aktsiaid 17,6 miljoni krooni eest

2010-06-03T15:24:00.000+03:00

"Vastab tõele, et oleme müünud imeväikese koguse aktsiaid,“ ütles Olympic EG suuromanik Armin Karu eelmisel nädalal Äripäevale. Finantsinspektsiooni andmetest selgub, et „imeväike“ kogus on 567 000 aktsiat ning selle müügist teenis Karu 12,3 miljonit krooni. Jaan Korpusovi osaühing Hendaya Invest müüs samal päeval (26. mail) 243 000 kasiinokompanii aktsiat ning teenis sellega 5,27 miljonit krooni.

Müüdud kogused moodustavad kokku üle poole protsendi Olympic EG aktsiatest.

Hewlett-Packard restruktureerib teenindusüksuse

2010-06-03T14:37:00.001+03:00

Kaks nädalat tagasi avaldatud Hewlett-Packardi (HP) eelmise kvartali majandustulemustest selgus, et teenindusüksuse tulemused jätsid soovida ning tehnoloogiagiganti toidab endiselt peamiselt riistvara müük. Kirjutasin sellest siin.

Üleeile tuli aga uudis, mis näitab, et HP reageerib kiiresti ja kavatseb teenindusüksusest koondada 9000 töötajat teisalt aga investeerida üksuse moderniseerimiseks miljard dollarit.

Teenindussektori aeglane kasv on tingitud muutustest, kuidas ettevõtted ostavad tehnoloogiateenust, selgitas ajalehele The Wall Street Journal konsultatsioonifirma Everest Group tegevjuht Peter Bendor-Samuel. Seniste mitmeaastaste lepingute asemel on ettevõtted hakanud otsima lühema kestvusega ja väiksemamahulisi lepinguid. Selleks et saada ka väikesemahulistest lepingutest korralikku kasumit, üritavad teenindajad pakkumisi automatiseerida asendades kõrgepalgalised töötajad tarkvaraga, mis täidavad teatud funktsioone automaatselt.

Teenindusüksus on HP jaoks olulise tähtsusega. 2008. aastal omandati 13,6 miljardi dollari eest teenuste hanke gigandi Electronic Data Systems (EDS), millega lisandus 142 000 töökohta. Sellest alates on HP EDSi kulusid kokku tõmmanud peamiselt 25 000 töökoha likvideerimisega. Teenused annavad peaaegu kolmandiku Hewlett-Packardi käibest. Esmaspäeval teada antud 9000 lisandub eelnimetatud 25 tuhandele ning moodustab kolm protsenti ettevõtte tööjõust. Oktoobris (Hewlett-Packardi finantsaasta lõpeb 31. oktoobril) oli ettevõttel 304 000 töötajat.

Samas kavatsetakse võtta tööle 6000 uut töötajat, peamiselt müügimeeskonda.

Eelmises kvartalis teenis teenindusüksus 1,38 miljardit dollarit kasumit ning käive oli 8,7 miljardit dollarit. Üksuse tegevuskasumi marginaal oli 15,9 protsenti võrrelduna 13,8 protsendiga aasta tagasi.

Hiina janu nafta järele ei pruugi olla nii suur kui arvatakse

2010-06-03T10:26:00.000+03:00

Kes on juhtunud kuulma ja nägema mõnda finantsanalüütiku või investeerimisstrateegi ettekannet, mis käsitleb nafta hinda tulevikus, on kindlasti näinud graafikuid, kuidas nõudlus Hiinas (ja Indias) kütuste järele järjest kiiremas tempos kasvab. Nii ongi viimastel aastatel läinud. Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri andmetel on Hiina andnud 45 protsenti globaalse nõudluse kasvust. Sellel aastal tarbib Hiina 11 protsenti kogu maailma naftast.

Mida rikkamaks hiinlased saavad, seda suuremaks kasvab nende isu kõige järele. Kuid…

Deutsche Banki analüütik Paul Sankey toonitas ajalehele The Wall Street Journal, et sõidukite müük kasvas eelmises kvartalis 77 protsenti võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. Bensiini tarbimine kasvas sama aja jooksul vaid kolm protsenti. Sisuliselt pole bensiini tarbimine Hiinas kasvanud juba alates eelmise aasta juulist.

Millest on siis tingitud selline ebakõla? Asi on Hiina sõidukitööstuse dünaamikas. Sõidukite müügi kasv on küll võimas, aga samas toimub ka suur nihe algeliste, ebaefektiivsete sõidukite asendamine säästlikega (nagu see oli meil 10-15 aastat tagasi). Kuna autode arv elanike kohta on Hiinas kakskümmend korda väiksem, siis ei mõjuta see enam oluliselt ka nafta ja naftasaaduste globaalset kasvu.

Laialt on levinud ka arvamus, et jõukamaks muutunud hiinlased ihaldavad endile suuri linnamaastureid nagu USAs (ja ka meil). Majanduslehe arvates see nii siiski ei ole. Isegi palkade tõusu korral on Hiinas oluliseks autoostu teguriks hind. Väiksemad sõidukid on eriti sobilikud rikkamates urbaniseerunud rannikupiirkondades. Ära ei tohi unustada ka riigi osa tarbimise kujundamisel. Hiina valitsusel pole mingit tahtmist suurendada riigi sõltuvust välismaisest naftast. Hiina enda osa naftatootmisel enam ei kasva. Ajalehe teatel peaks valitsus sel kuul välja kuulutama dotatsioonid hübriid- ja alternatiivkütustega sõidukitele.

Seega ei pruugi nõudluse kasv Hiinas olla nii suur, nagu suurem osa analüütikuid arvavad. Sankey prognooside kohaselt stabiliseerub see 2025. aastaks 13 kuni 14 miljoni barrelini ööpäevas. Täna tarbitakse Hiinas 9,1 miljonit barrelit ööpäevas, aga 15 aasta kasvuks teeb see keskmiselt vaid 2,6 protsenti aastas, mis on vaid kolmandik eelmisel kümnendi tarbimise kasvu kiirusest.

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel – 2. viga

2010-06-02T09:37:00.002+03:00

Eelmisel nädalal hakkasin refereerima peatükki MarketWatchi kolumnist Chuck Jaffe raamatust "Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse nõustajate valikul tehtavaid tüüpilisemaid vigu. Nüüd kirjutan teisest veast.

Taustauuring jäetakse tegemata. Tal on ilus kontor, ilus auto ja palju rikkaid kliente. See ei ole taustauuring ja pigem on siin tegemist selliste finantsnõustajate ühisjoontega, kellele on USAs viimase 20 aasta jooksul esitatud finantspettuse süüdistus.

Selle asemel, et teha mõned telefonikõned või veidi googeldada tuginetakse lihtsustatud loogikale. Nõustaja räägib raadios ja teles - järelikult on ta hea. Teda tsiteeritakse ajalehtedes - järelikult on ta kvalifitseeritud. Ta nõustab kedagi, keda ma tunnen, aga see tuttav on üsna jõukas.

Ajakirjanikud, eriti online- meedias kirjutavad ajakirjanikud, pöörduvad meeleldi selliste allikate poole, kes ütlevad midagi vaimukat, mida tsitaadina loo pealkirjaks panna. Eesti häda on seegi, et taolisi allikaid, kes on nõus kiiresti midagi kommenteerima, saab lugeda üles ühe käe sõrmedel ja sõrmi jääb ülegi.

Muidugi, ka taustauuringute tegemine ei pruugi alati garantiid anda, aga Eestis on seda oluliselt lihtsam teha kui suuremates kogukondades.

Premia Foodsil on alla 1500 aktsionäri

2010-06-01T14:59:00.000+03:00

Premia Foodsil on tänase seisuga 1471 aktsionäri, selgub Eesti Väärtpaberikeskuse andmetest. Eesti eraisikutest aktsionäre on 1080, Eesti juriidilisest isikutes aktsionäre on 368. Välisaktsionäre on Premia Foodsil kokku 23.

Premia Foodsi aktsiate avalikul esmaemissioonil märkis üle 1350 jaeinvestori, teatas ettevõte IPO tulemuste kokkuvõttena kuu aega tagasi. Kui palju oli aktsiate märkijaid kokku, pole ettevõte teatanud.

Google hakkab väärtpaberitega kauplema

2010-06-01T12:42:00.001+03:00

Eelmisel sügisel hakkas Google’i kodulehel ilmuma imelikke tööpakkumisi. Tavapäraste programmeerijate ja tarkvarainseneride asemel otsiti võlakirjade kauplejaid ning portfellianalüütikuid. Kogu kevade jooksul käisid tehnoloogiablogides kirglikud arutelud, mis Google’is toimub. Nüüdseks on vastus teada – Google hakkab aktiivselt kauplema väärtpaberiturul, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek (endine BusinessWeek).

Silicon Valley suurte tehnoloogiaettevõtete eripära on see, et nad reeglina ei maksa dividende, mille tõttu istuvad suure hulga raha otsas. Nii on Microsofti bilansis raha ja lühiajalisi investeeringuid 39,67 miljardi dollari väärtuses, Ciscol 39,6, Google’il 26,5 ja Apple’il 23,16 miljardit dollarit. Google on otsustanud bilansis olevalt rahalt suuremat tootlust teenida. Otsingumootorifirma ei avalikusta kui suurt tootlust nad oma investeeringutelt saavad, aga ThinkEquity analüütik Aaron Kessler arvab, et ettevõtte lühiajaliste investeeringute tootlus on umbes 2,5 protsenti.

Oma kauplemisruumi avas Google selle aasta jaanuaris. Investeerimismeeskonnas on juba üle 30 inimese võrrelduna kuuega kolm aastat tagasi. Paljud neist on tulnud Goldman Sachist, JPMorganist ja teistest suurtest investeerimispankadest.

Ka selles valdkonnas kasutab Google ära oma tehnoloogilisi eeliseid. Kui tavaliselt suudavad suurpangad, kes kauplevad erinevatel kontinentidel ja erinevates riikides jälgida reaalajas 60-70 protsenti oma positsiooni väärtusest, siis Google’il on see protsent 98, rääkis ajakirjale konsultatsioonifirma Strategic Treasurer partner Craig A. Jeffrey.

Google’i investeerimismeeskond ei ole veel valmis. Koduleheküljel pakutakse tööd riiklike võlakirjadega kauplejale, riskianalüütikule ja portfellianalüütikule. Pole teada kui palju Google investeerimisspetsialistidele maksab, aga arvatavasti on nende tasu väiksem kui kolleegidel Wall Streeti pankades. Samas aga kompenseerib selle stabiilsus, mida Google pakub.

Hans H. Luik on taas Ekspressi aktsiaid müünud

2010-05-31T11:35:00.000+03:00

Kaks nädalat tagasi kirjutasin Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige tehingutest Ekspress Grupi aktsiatega. Finantsinspektsiooni koduleheküljelt selgub, et hiljem on suuromanik müünud veel 220 577 meediaettevõtte aktsiat.

Nimelt müüs Luik turuväliste tehingutena 20. mail 80127 ning päev hiljem 140 450 Ekspress Grupi aktsiat hinnaga vastavalt 15,65 ja 14,24 krooni tükk. Seega sai sai suuromanik Ekspressi aktsiate eest kokku 3,3 miljonit krooni.

Baltika on väikeinvestorivaenulik ettevõte

2010-05-31T09:00:00.001+03:00

Ehkki väikeinvestorid armastavad Baltikat, mida näitab ettevõtte aktsionäride arvu pidev kasv, vastab Baltika väikeinvestoritele järjest suureneva ebasõbralikkusega. Mulle tundub, et tänase seisuga on tegemist väikeinvestorite suhtes kõige vaenulikuma ettevõttega Tallinna börsil.

Need, kes ostsid Baltika aktsiaid viis aastat tagasi, olid esialgu ilmselt üsna õnnelikud. Kahekümne krooni eest soetatud väärtpaber kerkis aasta lõpuks kolm korda ning vähem kui kahe aastaga seitse korda. Täna maksab Baltika aktsia aga poole vähem kui viis aastat tagasi. Kui Tallinna börs kerkis 2009. aastal 32 protsenti ning on sel aastal tõusnud samapalju, siis Baltika aktsia hind kukkus eelmisel aastal 37 protsenti ning on sel aastal kaotanud veel 11 protsenti oma väärtusest.

Võib ju öelda, et turg ei pruugi alati käituda mõistusepäraselt ja turu keerdkäikude vastu on väikeinvestorid võimetud. Aga lisaks turule on Baltika väikeaktsionäride osalust vähendanud ka ettevõte ise.

Investor, kellel oli 2005. aasta alguses 100 000 Baltika aktsiat (aktsiate arv on korrigeeritud 2007. aastal toimunud fondiemissiooni arvestades), omas toona 0,6 protsenti ettevõtte aktsiatest. Tänaseks on tema osalus taandunud 0,4 protsendile (eelisaktsiaid arvesse võttes) ning pärast eelolevat 8,85 miljoni aktsia suurust emissiooni kahaneb see 0,3 protsendini, mis tähendab, et tema osalus on kahanenud poole võrra.

Asi on selles et, lisaks eelmisel aastal emiteeritud eelisaktsiatele, mille omanikud saavad vaatamata ettevõtte hiigelkahjumile dividende üks kroon aktsia kohta, on Baltika peaaegu kümne aasta jooksul emiteerinud oma juhtidele, kes on samal ajal ka suuromanikud, soodsa hinnaga vahetusvõlakirju, mida sai konverteerida hiljem lihtaktsiateks. Vahetusvõlakirjade konverteerimisega lihtaktsiateks on suurendatud Baltika aktsiate arvu 2,1 miljoni võrra ehk 13 protsenti.

Aga see pole veel kõik. Ka eelmisel aastal otsustas aktsionäride üldkoosolek lubada ettevõttel emiteerida 1,85 miljonit vahetusvõlakirja. Juhid said märkida võlakirju hinnaga 10 senti tükk, mis moodustas ühe protsendi Baltika aktsia tollasest turuhinnast. Kahe aasta pärast on juhtidel võimalik vahetada võlakirjad aktsiate vastu hinnaga 12 krooni tükk.

Aktsionärid võiksid pöörata tähelepanu ka asjaolule, et võlakirju ostes ei riskeerinud Baltika juhid mitte millegagi, sest juhul, kui aktsia hind ei ole suutnud tõusta üle 12 krooni taseme, on Baltika juhtkonnal õigus võlakirjade eest makstud summa tagasi nõuda.

Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel on märgitud emissioonist vaid 277 500 võlakirja ehk 15 protsenti emissioonist. Jaanuaris kinnitas Baltika juht Meelis Milder, et emissioon on märgitud täies ulatuses. „Traditsiooniliselt esitame avalduse nende kandmiseks omanike väärtpaberikontodele nendega lubatud kauplemise alustamise tähtajale lähemal , mis on 1.juuli 2012,“ selgitas ta.

Seega, kui Baltika töötajad konverteerivad kahe aasta pärast 1,85 miljonit vahetusvõlakirja aktsiateks ning ettevõte pole vahepeal uut aktsiaemissiooni korraldanud, lahjeneb väikeinvestori osalus Baltikas veel kuue protsendi võrra.

Mida tähendab väikeinvestori osaluse kahanemine viie aasta jooksul enam kui poole võrra? 2005. aasta tulemuste eest maksis Baltika aktsionäridele 12 miljonit krooni ehk 0,67 krooni aktsia kohta. Juhul, kui Baltika otsustaks maksta ka 2012. aasta eest dividende 12 miljonit krooni, teeks see dividendiks aktsia kohta vaid 36 senti.

Midagi taolist pole väikeinvestoritele teinud vist küll ükski täna Tallinna börsil noteeritud ettevõte.

Maailma suurim ettevõte on PetroChina

2010-05-29T11:14:00.000+03:00

Juba 14. aastat koostab majandusleht Financial Times (FT) maailma suuremate ettevõtete edetabelit ning esimest korda on edetabeli eesotsas Hiina naftakompanii PetroChina turuväärtusega 329,3 miljardit dollarit.

Kui ajakiri Fortune paneb suuremate ettevõtete edetabeli kokku käivete põhjal, siis FT teeb seda turuväärtuse alusel. Edetabeli aluseks on võetud ettevõtete aktsiate hinnad 31. märtsi seisuga ning vabalt kaubeldavaid aktsiad peab olema vähemalt 15 protsenti.

Eelmise aasta edetabeli juht, USA naftagigant ExxonMobil langes sel aastal 316 miljardi dollariga teisele kohale. Samas tuleb märkida, et ExxonMobili käive on PetroChina käibest üle kahe korra suurem (vastavalt 301,5 ja 149 miljardit dollarit) ning Exxoni eelmise aasta kasum oli 19,3 ja PetroChinal 15,1 miljardit dollarit.

Ehkki Apple’ist sai sel nädalal turuväärtuse järgi maailma suurim tehnoloogiaettevõte, on FT edetabelis 3. kohal 256,9 miljardi dollariga Microsoft ning Apple 213 miljardi dollariga 5. kohal. Aktsiate eilse sulgemishinna alusel on kahe gigandi turuväärtused 226 ning 234 miljardit dollarit.

FT edetabeli 4. kohal on Hiina tööstus- ja kommertspank (246 mld USD), 6. kohal Austraalia ja Suurbritannia kaevandusgigant BHP Billiton (209,9 mld USD), 7. kohal Wal-Mart (209 mld USD), 8. kohal Berkshire Hathaway (200,6 mld USD), 9. kohal General Electric (194 mld USD) ning 10. kohal Hongkongi telekommunikatsioonigigant China Mobile (193 mld USD).

Fortune koostatud USA 500 suurema ettevõtte (käibe alusel) edetabel ilmus veidi üle kuu aja tagasi, maailma suuremate ettevõtete edetabel peaks ilmuma suvel.

Väärtusinvestoritele on saabunud võimalus

2010-05-28T09:42:00.002+03:00

Kreeka võlakriis ning pinged Aasias on muutnud finantsturud närviliseks kukutades Dow Jonesi tööstuskeskmise kolmapäeval alla 10 000 punkti taseme.

Kui aga vaadata, mis toimub ettevõtete poole peal, siis pole nii häid kvartalitulemusi nähtud juba ammu. Investeerimisajakiri Barron’s kirjutab, et ligi 80 protsenti S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvatest ettevõtetest ületasid analüütikute ootusi, mis olid niigi üsna optimistlikud. Sellest, et ka head tulemused võivad põhjustada aktsia hindade languse, kirjutasin vahetult enne kvartalitulemuste hooaja algust aprilli alguses.

Nüüdseks on aga selgunud, et USA ettevõtete esimese kvartali tulemused pole olnud lihtsalt head vaid lausa väga head. Tänu paljudele üllatustele oli S&P 500 ettevõtete kasumid kokku 14% suuremad kui analüütikud ootasid. Tegemist on suuruselt teise nn üllatusfaktoriga alates 1994. aastast, mil uudisteagentuur Thomson Reuters hakkas taolisi andmeid koguma.

Alates 12. aprillist, mil ettevõtted alustasid eelmise kvartali tulemuste avaldamist, on S&P 500 indeks langenud kümmekond protsenti ning aktsiate hinnad kukkusid tulemuste avaldamise päeval keskmiselt ühe protsendi võrra. See on kehvim reageerimine tulemustele vähemalt viimase 10 aasta jooksul.

„Tegemist on müstiliste, volatiivsete ja raskete aegadega,“ kirjutab investeerimisajakirjanik Richard Russell. Aktsiaturg kukub „ samal ajal kui iga terve mõistusega investor teab, et turg peaks hoopis tõusma“ märgib ta oma Dow Theory Letters viimases numbris.

Palju positiivsemaks on muutunud ka analüütikud. Selle aasta kasumi kasvuks ennustatakse juba 33 protsenti ehkki jaanuaris arvasid needsamad analüütikud, et kasumid kahanevad üheksa protsenti. Investorite jaoks ei tähenda see meelemuutus suurt midagi, sest turg on ilmselt korrektsioonieelse tõusu (märts 2009 kuni aprill 2010) juba sisse arvanud.

Aga väärtusinvestori jaoks võib turg olla atraktiivne. S&P 500 indeksi väärtus on 12,5 korda kõrgem kui analüütikute ennustatud järgmise nelja kvartali kasum aktsia kohta. Eelmisel 52 nädalal oli see suhe keskmiselt 14,6. Blackrocki aktsiaturgude peastrateegi Bob Dolli arvates võib aktsiate hinnatase (valuatsioon) järsult hüpata pärast seda kui Euroopa võlakriis hakkab järele andma.

„Kasum on kõige tähtsam,“ lausus Doll Barron’sile. „Aga praegu pole me keskendunud kõige tähtsamale,“ lisas ta.

Raha ei maga kunagi

2010-05-27T09:49:00.001+03:00

Ehkki ametlik esilinastus tuleb alles septembris, näidati Oliver Stone’i uut filmi Wall Street: Money Never Sleeps juba eelmisel nädalal Cannes’i filmifestivalil. Tegemist on 1987. aastal ilmunud filmi Wall Street järjega, mille peaosatäitja Michael Douglas sai Gordon Gekko osatäitmise eest ka Oscari. Hiljem on Gordon Gekko kujundit sageli kasutatud Wall Streeti pankurite ahnuse sümbolina.

Austraalia peaminister Kevin Rudd süüdistas 2008. aastal peetud kõnes, et periood, mida iseloomustab „ahnus on hea “ (tegemist on 1987. aasta filmi kõige kuulsaima tsitaadiga Greed, for lack of a better word, is good. Greed is right. Greed works) on süüdi finantskrahhi tekkimises.

„Täna koristame Gordon Gekko 21. sajandi laste poolt tekitatud segadust,“ vahendab Financial Times peaministri toona lausutut.

Film, mis algab Gordon Gekko vabanemisega vanglast, kus ta pidi veetma 12 aastat insaidertehingute eest, puudutab kõike alates riskifondide tõusust ja krediiditoodete tuletisväärtpaberitest ning lõpetades Bear Stearnsi kokkukukkumisega ning teiste suurpankade päästmisega valitsuse poolt.

Muuseas, mitte ükski USA suurpank ei lubanud oma peakontoris filmida ning võttekohaks sai Royal Bank of Canada.

Käsikirja kaasautori Stanley Weiseri sõnul lähtus ta Gekko osatäitja loomisel neljast persoonist ehkki keegi pole neist teinud midagi illegaalset. Nendeks on tuntud aktivistinvestor Carl Icahn, Hollywoodi superagent Mike Ovitz, kunagine aktivistinvestor, nüüd ühe New Yorgi kunstigalerii omanik Asher Edelman ning Oliver Stone ise.

Filmis osalevad muuhulgas ka tuntud ettevõtja Donald Trump ning New Yorgi Ülikooli professor Nouriel Roubini. Mõlemad mängivad ilmselt iseennast.

Michael Douglas on kusagil öelnud, et tema poole on pöördunud paljud noored investeerimispankurid ja kinnitanud, et valisid oma elukutse just tänu Gordon Gekkole.

Eestis peaks film esilinastuma 24. septembril.

Ja lõpetuseks 10 paremat tsitaati filmist, mida ma ei hakanud tõlkima (allikas http://www2.macleans.ca/)
1. “I once said greed is good. Now it seems it’s legal.” [Huh, wasn’t it always legal?]
2. “We take a buck and we shoot it full of steroids and we call it steroid banking.”
3. “The mother of all evil is speculation–leveraged debt.”
4. “Money is a bitch that never sleeps, and she’s jealous.”
5. “Money is not the prime asset in life; time is.”
6. “It’s not about the money it’s about the trade.”
7. “Parents are the bones on which children sharpen their teeth.”
8. “You stop telling lies about me and I’ll stop telling the truth about you.”
9. “Privatize the gains, socialize the losses.”
10. “Green is the new bubble.”

Seitse suurt viga, mida tehakse finantsnõustaja valimisel - 1. viga

2010-05-26T09:25:00.001+03:00

Investeerimisportaali MarketWatch kolumnist Chuck Jaffe on muuhulgas uurinud aastaid ka finantsnõustamist ning kirjutanud raamatuid sellest, kuidas nõustajat valida. Portaal toob ära ühe peatüki äsjailmunud raamatust Getting Started in Finding a Financial Advisor, kus selgitatakse vigu, mida nõustajate valikul reeglina tehakse.

1. Intervjueeritakse ainult ühte kandidaati. Te võite olla jõudnud oma elus aega, kus vajate finantsabi. Esimene nõustaja, kellega te kohtute, võib olla täielik idioot, aga on üsna kindel, et teile näib ta olevat väga hea. Tema sorav, võõrsõnadega pikitud jutt tekitab mulje, et ta suudab teie probleemid lahendada, kuid teil pole teadmisi ega kogemusi hinnata, kas ta ikka suudab seda, sest puudub võrdlus teiste nõustajatega. Teil pole mingit aimu, kas ta müüb teile ühte lahendust, mida pakub kõikidele klientidele või pakub tõesti just teile sobivaimat lahendust.

Veel üks põhjus, miks inimesed palkavad esimese ettejuhtunud finantsnõustaja, on usaldusväärse sugulase või tuttava soovitus.

Finantsnõustaja võimeid hinnata on raske ning vale mulje ohvriks ei pruugi langeda mitte ainult need, kes puutuvad taolise asjaga esimest korda kokku, vaid ka kogenud nõustajad ise.

Raamatu autorile rääkis Bostoni üks juhtiv finantsnõustaja, et kuna tal oli raamatu kirjutamise ja raadiosaatega nii palju tegemist, ta uusi kliente enam ei võtnud. Neile, kes soovisid tema kliendiks hakata, soovitas ka kahte noort ja lootustandvat finantsnõustajat. Ta ise polnud noormeestega rääkinud ega taustauuringuid teinud, vaid soovitas neid sellepärast, et poisid olid targad ja energilised ning oskasid finantsnõustajate ühingu koosoleku küsida arukaid küsimusi. Paar aastat hiljem esitati ühele neist noorest nõustajast kriminaalsüüdistus pettuses.

Järmisest suuremast veast finantsnõustaja valimisel kirjutan järgmisel nädalal.

Miljardär pani kõik munad ühte korvi – kullakorvi

2010-05-25T13:05:00.000+03:00

Kulla hind teeb taas uusi rekordeid, mis tekitab omakorda uue ostupalaviku. Kui tavaliselt soovitatakse hoida kullas üsna väike osa investeerimisportfellist (kuni 15%), siis madalat profiili hoidnud miljardär Thomas Kaplan on läinud ilmselt kaugemale kõikidest teistest suurinvestoritest. Suurem osa tema investeerimisfirma Tigris Financial Group varadest moodustavad kas füüsiline kuld ja teised väärismetallid või potentsiaalsed väärismetallide leiukohad kokku 17 riigis.

Kaplan ei ütle kui palju ta füüsilist kulda omab, aga tema käes on kuni 30 protsenti mitme väiksema kullakaevanduse aktsiatest. Kokku on investeeringute väärtus kaks miljardit dollarit, mis on rohkem kui Brasiilia keskpanga kullareservi väärtus.

„Ma tunnen, et ainus vara, milles ma saan kindel olla on kuld,“ lausus Kaplan majanduslehele The Wall Street Journal. Tema sõnul valitseb finantsturgudel korralik torm ilma nähtava lahenduseta. „Kui maailmal läheb hästi, läheb hästi ka kullal. Kui maailmal ei lähe hästi, läheb hästi kullal… aga paljud muud varad kukuvad kokku,“ põhjendas ta oma valikut.

Muidugi on mitmed Kaplani investeeringud küllaltki riskantsed. Üks talle kuuluvatest ettevõtetest, Gabriel Resources omab Euroopa suurimat seni ekspluateerimata kullamaardlat, mis asub Rumeenias. Saja miljoni dollari suurune investeering ootab aga sealselt valituselt tegevusluba juba aastaid. Ta möönab, et investeerimine väikestesse kaevandusfirmadesse on riskantne.

„See pole asi, mida ma soovitaks leskedele ja orbudele,“ lausus ta. Kaplan ei plaani ka kullainvesteeringutest kasumit välja võtta.

„Kui mul on üldpildi osas õigus, on mu tasu kannatlikkuse eest suur,“ kinnitas ta.

Saulusest sai Paulus

2010-05-24T16:31:00.001+03:00

Morgan Stanley analüütik Katy Huberty teatas täna klientidele, et usub, et iPhone turuosa kasvamine (ka ärisektoris) koos tugeva nõudlusega tahvelarvuti iPadi järele kergitab Apple’i aktsia hinna 310 dollarile, aga väga soodsa stsenaariumi realiseerumisel koguni kuni 400 dollarini.

Küsitluse kohaselt kavatseb 58 protsenti iPhone’i omajatest vahetada oma telefoni järgmisel aastal uue vastu võrrelduna 18 protsendiga , kes vastasid küsitlusele 2008. aastal. See tähendab ettevõtte jaoks 18 miljoni lisatelefoni müüki. Huberty näeb ka iPhone’i hinna alandamises suurt eelist Apple’i jaoks. Ainuüksi USAs kasvab nõudlus 40 protsenti juhul kui telefoni hinda alandataks 50 dollari või teenuste paketti 20 dollari võrra.

Apple’i aktsia on ka Morgan Stanley parimate ideede nimekirjas.

Tegemist on kannapöördega Huberty vaates Apple’i aktsia suhtes, kirjutab Apple’i uudiseid ja kuulujutte kajastav AppleInsider. Veel mõni aasta tagasi oli analüütik Apple’i aktsia suhtes äärmiselt negatiivne, sest tema arvates on iPhone hind, 199 dollarit, liiga kõrge. Aasta tagasi muutus analüütik aga positiivseks märkides, et Apple’ist on saanud mobiilse interneti selge turuliider.

Araabia Buffett – Saudi prints Alwaleed Bin Talal

2010-05-24T11:49:00.003+03:00

Saudi prints Alwaleed Bin Talal usub, et temast saab rikkam inimene kui legendaarne investor Warren Buffett. Printsi strateegiaks on luksushotellide aktsiate avalik esmaemissioon ning maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamine, kirjutab ajakirja Bloomberg Markets juunikuu kaaneloos.

Kümme aastat tagasi oli maailma rikkamate hulka kuuluva Alwaleedi vara väärtus 21,1 miljardit dollarit, seda peamiselt tänu investeeringutele tuntud ettevõtete nagu Citigroup, Apple ja News Corp aktsiatesse. Tänaseks on Saudi Araabia kuninga perekonda kuuluva investori vara kahanenud 16,6 miljardile dollarile. Kõige enam on vara väärtust kahandanud Citigroupi ning Time Warneri aktsiate kokkukukkumine.

Tõsi, nüüd on varanduse hindamine raskendatud, sest kui 2000. aastal moodustasid avalike ettevõtete aktsiad 79 protsenti printsi portfellist, siis nüüd on börsiettevõtete osa langenud 23 protsendile.

Alwaleedi suurim ambitsioon on ehitada 1 kilomeetri kõrgune pilvelõhkuja, mis oleks siis viiendiku võrra kõrgem kui Dubai Burj Khalifa. Printsi sõnul võimaldab strateegia muutus tal Buffettist mööda minna.
„Kui Buffet oli minu vanune, polnud ta nii rikas kui mina,“ räägib 55-aastane Alwaleed. „Mul on jäänud veel 20 aastat“ lisas ta.

Prints jälgib väga hoolikalt oma vara seisu ja on palganud selle hindamiseks spetsiaalsed töötajad ning võimaldab andmetega tutvuda ka rikaste edetabeleid koostavatel ajakirjandusväljaannetel. Kui on ilmunud järjekordne rikaste edetabel, saadab ta tihti ise pressiteate oma positsiooni kohta. Näiteks tema juveelikollektsiooni väärtus on üle 700 miljoni dollari.

Alwaleedi vara väärtus võiks olla miljardite võrra suurem, kui ta poleks 2005. aastal ära müünud Apple’i aktsiaid, mis ta omandas juba 1997. aastal 115 miljoni dollari eest. (See tähendab, et prints müüs enam-vähem samal ajal, kui mina ostsin). Apple’i aktsia hind on vahepeal kerkinud seitse korda ning kui prints poleks neid müünud, oleks selle investeeringu väärtus olnud täna umbes 6,75 miljardit dollarit.

Alwaleedi ettevõtte, Kingdom Holding eelmise aasta majandusaruande kohaselt moodustavad hotellid 63 protsenti tema varadest. Paari järgneva aasta jooksul kavatseb ta oma hotelliäri börsile viia. Muuhulgas kuulub Alwaleedile ning Microsofti asutajale Bill Gatesile tuntud hotellikett Four Seasons, kus kummalgi on 47,5 protsendiline osalus. Hotelliketi rajajale Isadore Sharpile kuulub 5 protsenti aktsiatest.

Alwaleedile kuulub ka osalus Kanada hotelliketist Fairmont, millel on 90 hotelli üle maailma, teiste hulgas Plaza New Yorgis ning Savoy Londonis.

„Ta on hotellipidaja,“ lausus Bloombergile sõltumatu raamatupidaja Steven Bankler, kes uuris uudisteagentuuri palvel ettevõtte raamatupidamist. „Tegemist on hotellifirmaga,“ lisas ta.

Fairmont ja Four Seasons on IPOks küpsed kui majandus hakkab taastuma ning ettevõtete reisikulud hakkavad kasvama, arvab analüütik Smedes Rose.

Ehkki Buffetti vara väärtus on 32,1 miljardi võrra suurem kui Alwaleedil, on mõlemad mehed ometi üsna sarnased. Nii Kingdom Holdingu kui ka Berkshire Hathaway meeskonnad on küllaltki väikesed ning nende kontorite pindaladki on samas suurusjärgus. Muidugi ei anna võrrelda Buffetti tagasihoidlikku eraelu printsi luksuslikuga.

„Mina joon pepsit, tema joob kokat,“ naljatas Alwaled kahe mehe suurimast erinevusest rääkides.

On jõudnud kätte aeg kütuste hinna langetamiseks

2010-05-21T12:10:00.000+03:00

Nafta ja naftasaaduste hinnad on kukkunud juba nii palju, et kütusefirmadel on viimane aeg hakata langetama kütuste jaehindu, sest vastasel korra tekib tõesti küsimus, kas sellel turul konkurents ikka toimib. Kui maikuu esimesel poolel kompenseeris kütuste hinnalangust dollari järsk tugevnemine (nafta ja naftasaadustega kauplemine toimub dollarites), siis nüüdseks on nende hinnad juba nii palju kukkunud ja dollar stabiliseerinud, et hinnad on märkimisväärselt odavamad ka eurodesse ja kroonidesse arvestatuna.

Nafta hind on alates aprilli lõpust langenud 86 dollarilt barrel 70 dollarini. Pliivaba bensiini 95 hind on samal ajal Rotterdami sadamas langenud 812 dollarilt 674 dollarini tonn. Kroonidesse ümberarvutatuna on seega bensiiniliitri regionaalne hulgihind langenud 7,20 kroonilt liiter 6,42 kroonini liiter (eile). Kuna nafta hind langes ka eile, siis ilmselt langevad naftasaaduste hinnad Rotterdamis ka täna, sest minu tähelepanekute kohaselt reageerib naftasaaduste hind toornafta hinna liikumisele umbes poolepäevase viivisega.

Kui võtta aluseks Neste automaattanklate jaehind, siis on bensiini hinna juurdehindlus (marginaal) kerkinud 97 sendilt liiter (30. aprillil) 1,71 kroonini liiter eilse seisu järgi.

Ka kuu keskmised marginaalid on viimaste kuudega pidevalt tõusnud. Märtsis oli keskmine marginaal 0,92 krooni, aprillis 1,07 krooni ning maikuus (kuni eilseni) 1,26 krooni liitri kohta.

Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.

Hewlett-Packardit toidab vana hea riistvara

2010-05-21T09:26:00.002+03:00

Analoogiliselt IBMiga on ka Hewlett-Packard (HP) üha enam panustamas teenustele ning tarkvarale kulutades nendesse suundadesse laienemiseks 20 miljardit dollarit. Eelmise kvartali majandustulemused aga näitavad, et just vana hea arvutitootmine on see, mis aitab ettevõttel majanduskriisi ajal kasumit kasvatada.

Teisipäeval teatas Hewlett-Packard, et kasum kasvas 28 protsenti 2,2 miljardi dollarini, käive 13 protsenti 30,85 miljardi dollarini ning ettevõte tõstis ka olevasoleva finantsaasta (lõpeb 31. oktoobril) prognoosi. Ettevõte loodab sellel finantsaastal teenida kasumit 4,45 kuni 4,50 dollarit aktsia kohta, varasem prognoos oli 4,37 kuni 4,44 dollarit aktsia.

Head tulemused tulid vaatamata käibe kahanemisele tarkvaraüksuses ning aeglasele kasvule teenindusüksuses, kirjutab The Wall Street Journal. Nn vanade üksuste, serverite ja personaalarvutite üksuste tulemused olid aga väga head. Nii kasvas serverite üksuse käive 31 protsenti 4,5 miljardi dollarini ning personaalarvutite divisjoni käive 21 protsenti 10 miljardi dollarini. Personaalarvutite üksuse tegevuskasumi marginaal kasvas 4,7 protsendile võrrelduna 4,6 protsendiga aasta tagasi, mis näitab et arvutite hinnasõda võib hakata järgi andma, kirjutab majandusleht.

Kontserni teenindusüksuse käive kasvas kaks protsenti 8,7 miljardi dollarini, aga valuutakursse arvesse võttes langes kolm protsenti. Tarkvaraüksuse käive kahanes üks protsent 871 miljoni dollarini ning printerite üksuse käive kasvas 8 protsenti 6,4 miljardi dollarini.

Hewlett-Packardi aktsia on aasta algusega võrreldes miinuses ning 12 kuu tõus on konkurentide omast väiksem. Tõsi, viimase viie aastaga on aktsia hind kerkinud kolm korda jäädes korralikult alla Apple’ile kuid teistest suurtest arvutitööstuse nimedest on aktsia hind liikunud paremini.

Investeerimisfirma Collins Stewart analüütik Louis Miscioscia arvab, et viimastel aastatel toimunud kulude kokkuhoid avab tee kasumi (aktsia kohta) 19-protsendiliseks kasvuks sellel ning vähemalt kümneprotsendiliseks kasvuks järgmisel aastal, kirjutab investeerimisajakiri Barron’s. Miscioscia arvamus on Wall Streeti analüütikute hulgas üsna populaarne ning nende konsensuslik arvamus on, et aktsia hind kasvab järgneva aastaga 30 protsenti.

Muidugi, muret tekitab dollari tugevnemine, sest üle poole ettevõtte käibest tuleb väljapoolt Ühendriike. JPMorgani analüütik Mark Moskowitz kirjutas aga klientidele, et Hewlett-Packard ei ole ainus ettevõte, kel tuleb maadelda dollari tugevnemisega.

Barron’s möönab, et HP ei ole ilmselt kõige kiiremini kasvav tehnoloogiaettevõte, aga praegu on selle aktsia hind väga mõistlikul tasemel.

Reuters andmetel soovitab 27 analüütikut Hewlett-Packardi aktsiat osta, 5 hoida ning müüa ei soovita keegi.

Steve Jobs sai 10 miljardiga vastu pükse

2010-05-20T09:52:00.003+03:00

Viitasin kuu aega tagasi The Wall Street Journali ajakirjaniku Greg Zuckermani raamatule kõigi aegade parimast tehingust (The Greatest Trade Ever), kus ta kirjutab sellest, kuidas John Paulsoni teenis USA rämpshüpoteekide võlakirjaturu kokkukukkumisel 2007. aastal hinnanguliselt 3,7 ning järgneval aastal veel kaks miljardit dollarit.

Sama ajalehe ning finantsportaali MarketWatch ajakirjanik Brett Arends kirjutas eile aga ka kõigi aegade rumalaimast tehingust, mille tegi Apple’i asutaja ja juht Steve Jobs.

Pärast tehnoloogiamulli lõhkemist 2000. aastal kaotas peamiselt tehnoloogiasektori hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koondindeks 80 protsenti. Apple’i aktsia hind kukkus tolle aja tipust, 36 dollarilt, seitsmele dollarile (hinnad on taandatud hilisemat splitti arvesse võttes).

Jobsi ja teised Apple’i töötajad olid plindris. Buumi ajal soetatud töötajate motiveerimiseks mõeldud optsioonid tundusid muutuvat väärtusetuteks, sest nende soetamishinnani oli vaja aktsia hinnal tõusta oi kui palju. Nii lubati töötajatel vahetada oma optsioonid vähema hulga vastu, mille soetamishind oli odavam.

Nõnda tegi ka Jobs, kes vahetas oma optsioonid, mille väärtus oli toona 75 miljonit dollarit, väiksema arvu ja madalama soetamishinnaga optsioonide vastu. Tänu Apple’i aktsia hinna kerkimisele stratosfäärilistesse kõrgustesse, on Jobsi toona soetatud optsioonide väärtus täna 2,5 miljardit dollarit.

Arendsi arvutuste kohaselt oleks nende optsioonide väärtus, millest Jobs loobus, täna 12,8 miljardit dollarit, mis tähendab, et optsioonide vahetuse tõttu sai kümnendi parimaks juhiks nimetatud Steve Jobs 10,3 miljardi dollariga vastu pükse.

Täna on Steve Jobsi vara väärtus 5,5 miljardit dollarit olles sellega ajakirja Forbesi arvutuste kohaselt 136. kohal maailmas. Suurema osa tema rikkusest moodustavad Walt Disney aktsiad, mis ta sai filmikompanii Pixar müümise eest Disney’le 7,4 miljardi dollari eest (ta sai selles väärtuses Disney aktsiaid). Jobs ise ostis Pixari 1986. aastal filmirežissöörilt ja produtsendilt Georg Lucaselt 10 miljoni dollari eest.

Kui Jobs oleks 2003. aastal oma optsioonid alles jätkud, oleks ta Forbesi maailma rikaste edetabelis aga hoopis 32. kohal.

Motorola kaotab kärmelt turuosa

2010-05-19T09:33:00.000+03:00

Kui Motorola kutsus 2008. aasta suvel mobiiliguru Sajay Jha mobiilioperaatorfirmast Qualcomm ettevõtte kaasjuhiks päästmaks oma mobiiliäri, olid paljud analüütikud valikuga väga rahul. Lootused kuldaväärt eksperdile olid suured ning mitmed analüütikud tõstsid kiiresti Motorola aktsia soovitusi ja hinnasihte.

Kuigi uus juht võib teatud juhtudel teha imet, nagu seda on teinud Fordi tegevjuht Alan Mulally, tavaliselt see nii lihtne siiski ei ole.

Analüüsikeskuse iSuppli andmetel langes Motorola mobiiltelefonide globaalsel turul 9. kohale omades kolm protsenti mobiiltelefonide turust. Veel kolm aastat tagasi, 2007. aasta esimeses kvartalis, oli Motorola Nokia järel teisel kohal. Kuna mobiilifirmad on keskendunud peamiselt nutitelefonidele, mille kasvuks oodatakse sel aastal 35,5 protsenti võrrelduna kogu turu 11,3-protsendilise kasvuga, läksidki eelmises kvartalis Motorolast mööda vaid nutifone tootvad Apple ja Research in Motion (RIM), kes on vastavalt kuuendal ja viiendal kohal.

Kõige suurem turuosa, 37,4 protsenti, on endiselt Nokial, kellele järgneb 22,3 protsendiga Samsung ning 9,4 protsendiga LG Electronics. SonyEricsson on 3,6 protsendiga neljandal kohal.

Ehkki turuosa on kadumas, on Motorola marginaal kasvanud aastaga 19 protsendipunkti, kommenteeris Motorola tulemust iSuppli analüütik Tina Teng. Ka Motorola on üha enam keskendumas suurema marginaaliga telefonide tootmisele nagu on nutitelefon Droid.

Motorola eelmise finantsaasta kahjum langes 51 miljonile dollarile võrrelduna 4,2 miljardi dollari suuruse kahjumiga 2008. aastal. Selle aasta esimeses kvartalis (lõppes 3. aprillil) teeniti 69 miljonit dollarit kasumit.

Reuters andmetel soovitab 13 analüütikut Motorola aktsiat osta, 15 hoida ning neli müüa.

Kraft Foodsi aktsia võib minna magusamaks

2010-05-18T11:37:00.001+03:00

Legendaarne investor Warren Buffett nimetas Kraft Foodsi juhte rumalateks (dumb), sest ettevõte lahjendas tema osalust uute aktsiate emiteerimisega, et võtta üle Briti magusatootja Cadbury. Lisaks sellele peab Kraft maksma umbes miljard dollarit tulumaksu tulu eest, mida Kraft sai pitsaüksuse müügi eest Šveitsi toiduainete kontsernile Nestle. Tehingu eest saadud 3,7 miljardit kulus samuti Cadbury ülevõtmisele, mille koguhind oli 19 miljardit dollarit raha ja aktsiate näol.

"Mõlemad tehngud olid rumalad," kinnitas Buffett 1. mail toimunud Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul. Buffett on Kraft Foodsi suurim aktsionär.

Investeerimisajaleht Barron’s arvab siiski, et Krafti juhtkond eesotsas Irene Rosenfeldiga on nutikam kui vanahärrast investor arvab.

Kraft Foodsi avalik esmaemissioon toimus 2001. aastal hinnaga 31 dollarit aktsia ning sellel tasemel liigub väärtpaberi hind tänaseni. Ka eelmise aasta kasum aktsia kohta - kaks dollarit, pole kõrgem kui aastal 2003.

Tänu Cadbury ülevõtmisele tõstis Rosenfeld Krafti kasumi kasvu prognoosi 9 kuni 11 protsendile võrrelduna seitsme kuni üheksa protsendiga enne magusatootja ülevõtmist.

Krafti aktsia hinna ja 2011 aasta eeldatava kasumi suhe (p/e suhe) on madalam kui konkurentide Nestle, Hershey ja General Millsi aktsiatel. Ka Buffett, kelle juhitavale Berkshire Hathaway’le kuulus 1,8 miljardit Krafti aktsiat (8 protsenti aktsiatest) möönab, et aktsia on alla hinnatud. Sama arvab ka riskifondi Pershing Square Management juht William Ackman, kes ostis jaanuaris umbes kaks protsenti Krafti aktsiatest. Tema arvates kerkib Krafti aktsia hind kahe aastaga 45 dollarile (eile maksis Krafti aktsia 30,55 dollarit). Ettevõte on investoritele üsna helde makstes dividende 1,16 dollarit aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,8 protsenti.

Pärast Cadbury ülevõtmist annavad magusatooted peaaegu kolmandiku Krafti käibest. 2008. aastal oli Cadbury maailma 50 suuremast magusaturust enam kui 20 turul esimesel või teisel kohal jäädes alla ainult Mars/Wriggly’le, Nestle oli kolmandal ning Kraft neljandal kohal. Enne Cadbury ülevõtmist andsid maiustused vaid 11 protsenti Krafti müügitulust. Magusaturul ei kujuta oma kaubamärgi all (private label) müümine nii suurt ohtu nagu see on Krafti teistes segmentides.

Kulude kokkuhoiuga loodetakse säästa 675 miljonit dollarit aastas (kontserni selle aasta käibeks ennustavad analüütikud 49,5 miljardit dollarit).

Nii Cadbury kui ka Kraft on viimastel aastatel keskendunud marginaalide kasvatamisele. 2009. aastal oli Krafti tegevuskasumi marginaal 13,6 protsenti, mis jäi tööstuse keskmisele (15%) alla. Credit Suisse usub, et Krafti marginaal kasvab sel aastal 14,1 ning 2012. Aastal 15,3 protsendini. Pikemas perspektiivis võib marginaal kerkida isegi 20 protsendini, usuvad mõned analüütikud.

Eile kirjutas Bloomberg, et Buffett on siiski 23 protsenti Krafti positsioonidest esimeses kvartalis maha müünud.

Kraft Foodsi aktsiaid soovitab osta 12 analüütikut, kuus analüütikut soovitab aktsiat osta. Müügisoovitusi aktsial Reutersi andmetel ei ole.

Luik märkis 2,2 miljonit Ekspress Grupi aktsiat

2010-05-17T11:13:00.012+03:00

Täna hommikuse börsiteate kohaselt on Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige osalus Ekspress Grupis kahanenud 38,2 protsendilt 26,73-le. Tegemist on Luige kui eraomaniku osalusega, koos HHL Grupiga on tema osalus Ekspress Grupis 55,2 protsenti, selgub EVK registrist.

Finantsinspektsiooni kodulehel ei olnud see tehing kajastatud. Viimased tehingud nn insaiderite registris kannavad kuupäeva 7. mai ning need on registrisse kantud 13. mail. Avalikkusele olid need kättesaadavad aga alles täna pärast kümmet.

Finantsinspektsiooni andmetel on H.H. Luik nii eraisikuna kui ka HHL Grupi kaudu teinud viimastel nädalatel järgmised tehingud:

13. aprillil on sõlmitud kaks laenulepingut - ühe eraisikuna, teise HHL Rühma nimel. Kummagi maht on üle 2,8 miljoni Ekspress Grupi aktsia. 26. aprillil müüs HHL Rühm 992 580 Ekspress Grupi aktsia märkimisõigust hinnaga 1,14 krooni ning 30. märtsil 948 960 märkimisõigust hinnaga 0 krooni.

7. mail on aga HHL Rühm ostnud turuväliselt kokku 2,2 miljonit aktsiat. Tehingud olid hinanga 13,77 krooni, mis tähendab, et tegemist on Luige poolt Ekspress Grupi märgitud aktsiatega. Hommikul oli Finantsinspektsiooni koduleheküljel kahe tehingu hinnaks märgitud kuus Eesti senti.

Kuna Ekspress Grupp esitas eelmise kvartali majandusaruande alles 11. mail, siis minu arusaamise kohaselt toimusid eelnimetatud tehingud keeluperioodil. Tallinna börsilt tuli minu postitusele küll täpsustus, et emissiooni märkimist keeluperiood ei puuduta,

31. märtsi seisuga (enne emissiooni) kuulus Hans H. Luigele kokku 14,23 miljonit aktsiat, mis moodustas 68,31 protsenti meediaettevõtte aktsiatest.

Ben Bernanke on Ida-Euroopa juurtega

2010-05-16T20:11:00.000+03:00

Maailma finantsajakirjanduses ilmusid sel nädalavahetusel persoonilood kahest keskpanga juhist. Financial Times kirjutas rubriigis Man in the News Euroopa Keskpanga presidendist Jean-Claude Trichet’st. New York Timesi pühapäevanumbris ilmus mahukas artikkel USA Föderaalreservi juhist Ben Bernankest.

Mõlemad artiklid on väga huvitavad ning finantshuvilistel tasub neid kindlasti lugeda. Võib olla on huvitav teada, et Bernanke juured asuvad Ida-Euroopas. Tema isapoolsed vanavanemad Jonas ja Pauline emigreerusid USAsse Poolast, emapoolsed vanavanemad on aga pärit Leedust.

Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks on eelseisvad valimised

2010-05-14T12:05:00.003+03:00

See, et Eesti Energia aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) lükkub vähemalt järgmiste valimiste tagusesse aega, sai minule selgeks juba kolm nädalat tagasi, mil ma kuulsin 26. aprillil Vikerraadio saadet Reporteritund, kus rääkis ka rahandusminister Jürgen Ligi.

„Ei taha ju keegi, et aktsiaemissioon muutuks mingisuguseks valimiseelseks hüsteeriaks,“ rääkis Ligi saates. Mis on see negatiivne sõnum, millega praegune opositsioon siis valimistele läheb, väitis ta. „On ju tore öelda, et nad parseldavad meie jaamad maha. See kahjustab ka emissiooni ennast ja kahjustab rahva usaldust riigi vastu, kui midagi parseldatakse,“ lisas minister ning seepeale sai mulle sai üsna selgeks, et energeetikafirma börsileviimine lükkub vähemalt valimisteni.

Räägivad kabineti liikmed mida räägivad, aga mina usun küll, et poliitilise opositsiooni, aga ka paljude teiste gruppide (näiteks Teaduste Akadeemia) hüsteeria on peamiseks põhjuseks, miks Eesti Energia IPOt sel kevadel ei tule.

Põhjuseks miks hüsteeria langeb viljakale pinnasele, on ka see, et väga paljud (kvalifitseeritud enamus) ei saa aru, mida ettevõtte vähemusaktsiate börsileviimine sisuliselt tähendab. Nädala alguses juhtusin kuulma Kuku raadiost saadet Vanamehed Kolmandalt, milles osalesid saatejuhina Ülle Madise, (eks) poliitik Jüri Adams ja õiguskantsler Indrek Teder. Kõik kolm on väga targad inimesed. Saates räägiti ka Eesti Energia börsileminekust. Ainsana võttis sel teemal sõna Adams, aga sellest jutust jäi küll mulje, et ta ei saa absoluutselt aru, mis on börsi funktsioon. Teenekale poliitikule ei saa seda muidugi ette heita, aga üllatuslikult ei osanud mitte midagi asjakohast öelda ka Indrek Teder.

Seega tuleb nii Tallinna börsil, aga ka kogu meie finantsurgude kogukonnal selgitada, selgitada ja veelkord selgitada, mis asi on börs, mis asi on aktsiaturg, mis on vähemusaktsiad, kes on tuumikinvestor jne jne. Enne kui sellest ei saa päris hästi aru ei poliitiline eliit, teaduseliit, kultuurieliit ega teised arvamusliidrid, rahva heakskiitu Eesti Energia börsileviimiseks ei saada.

Üheks Eesti Energia IPO edasilükkamise põhjuseks tõi peaminister Andrus Ansip ebasobiva aja, mis on tingitud ebakindlusest finantsturgudel. Tõsi ta on, võib juhtuda, et praegu tõesti ei saaks energeetikafirma aktsiate eest emissiooni käigus nii head hinda, kui oleks saanud näiteks 2006. aasta lõpus või 2007. aasta esimesel poolel, ehk siis kui läksid börsile Olympic EG, Ekspress Grupp ning Arco Vara. Ilmselt on emissiooni käigus võimalik saada aktsiate eest paremat hinda ka mõne aasta pärast, mil finantsturud on selgelt ja ühemõtteliselt tõusufaasis.

Siit aga tuleb oht väikeinvestoritele. Headel aegadel peavad aktsiate eest kõrget hinda maksma kõik märkijad (välja arvatud ettevõtte töötajad, kellele kavatsetakse anda aktsiaid tasuta). Kui aga IPO korraldatakse tõusutsükli lõppfaasis, saab emitent aktsiate eest paremat hinda, aga märkijad saavad aktsiad samavõrra kehvema hinnaga.

Vaadake, mis on tänaseks juhtunud nende samade Olympicu, Ekspressi ja Arco Vara aktsiatega ning vaadake, kuidas on käitunud Eesti Telekomi ning Tallinna Vee aktsiad, mis läksid börsile eelmise tõusutsükli alguses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ilmselt ka ettevõte lootis, et Eesti Energia aktsiast saab rahvaaktsia, millel on mitukümmend tuhat aktsionäri. On suur oht, kui IPO korraldatakse börsitsükli harjal või selle lähedusest, saab Eesti Energia aktsiast pettunud rahva aktsia, nagu on juhtunud Tallinkiga.

IBM kavatseb hakata tarkvarafirmaks

2010-05-13T13:20:00.001+03:00

Alles see oli kui kunagine arvutitööstuse lipulaev IBM loobus arvutite tootmisest ning keskendus teenustele ja hooldusele. Nüüd on tehnoloogiagigant võtmas uue suuna (ega see vist nii väga uus polegi) - tarkvaraarendusele. Ettevõtte tegevjuht Samuel J. Palmisano soovib, et 2015. aastal moodustab kõrge marginaaliga tarkvaratootmine poole maksueelsest kasumist võrrelduna kolmandikuga aastal 2003, kirjutab The Wall Street Journal.

Tegemist on analüütilise tarkvaraga, mis aitab näiteks jaemüüjatel jälgida müügitrende reaalajas ning valitsusasutustel saada kiiresti jälile kuritegevustele või piirkondadele, kus on suur tulekahjurisk.

„Kui me mõtleme IBMile aastal 2105, on see sama erinev tänapäevasest, kui on tänane IBM erinev 2003. aasta omast,“ rääkis 2002. aastal tegevjuhiks saanud Palmisano eile toimunud aktsionäride üldkoosolekul. „Üha suurem osa meie kasumist tuleb kõrgema marginaaliga segmentidest,“ lisas ta.

Veel lubas Palmisano, et aastaks 2015 kasvab ettevõtte kasum kaks korda 20 dollarile aktsia ning kasv saab olema eelkõige tänu agressiivsele kasvule tarkvarasegmendis ning arenevates riikides.

Spetsialiseeritud tarkvara on raskem kopeerida, see turg kasvab endiselt suure kiirusega ning on kõrge marginaaliga. IBMi maksueelse kasumi marginaal oli eelmisel aastal 18,9 protsenti võrrelduna 10,6 protsendiga 2003. aastal ning ettevõtte eesmärk on 2015. aastaks see kasvatada 20 protsendini.

Analüüsikeskuse Technology Business Research analüütiku Allan Kransi arvates on eesmärgid saavutatavad.

Ettevaatlikuks teeb muidugi IBMi käive, mis langes eelmisel aastal 7,6 protsenti 95,8 miljardi dollarini. Selle aasta kasvuks lubab Palmisani viit protsenti ning Sanford Bernsteini analüütiku Tony Sacconahi hinnangu ollakse selle prognoosiga liiga optimistlikud.

Tarkvaraturul on IBMil muidugi kõva ka konkurents Oracle’iga ning Saksamaa tarkvarakompaniiga SAP. Konkurentsis püsimiseks kavatsetakse agressiivselt ettevõtteid üle võtta. Alates 2003. aastast on IBM omandanud 57 tarkvaraettevõtet kokku umbes 13 miljardi dollari eest. Järgmise viie aasta jooksul kavatsetakse ülevõtmisteks kulutada 20 miljardit dollarit.

Teine agressiivne suund on tehnoloogia ja teenuste müük arenevates riikides eesotsas Venemaa, India, Hiina ja Brasiiliaga. Lisaks neile pole unustatud ka väiksemaid nagu Vietnam, Tšehhi Vabariik, Egiptus, Poola ja Argentiina. Aastal 2015 loodetakse saada veerand käibest arenevatest riikidest võrrelduna 19 protsendiga eelmisel aastal.

Kahekordne kasumikasvu lubadus igatahes investoritele meeldib. IBMi aktsia hind hüppas eile 4,6 protsenti 132,68 dollarile. Eelmise nädala alguses kirjutasin, et IBM maksab dividende 65 USA senti aktsia kohta kvartalis ning on suurendanud välja makstavaid dividende 15 aastat järjest.

IBMi aktsiat soovitab osta 15 analüütikut, 8 analüütikut soovitab hoida ning mitte keegi ei soovita müüa. Reutersi andmetel puudub ühel analüütikul aktsia kohta arvamus.

Euro toob kergendust 150 tuhandele perele

2010-05-12T20:14:00.002+03:00

Arvan, et mina olin vist esimene, kes kirjasõnas avaldas avalikult arvamust, et euro kasutuselevõtt juba 2011. aasta 1. jaanuarist on üsna tõenäoline.

„Minu arvates on Eesti võimalused minna eurole juba 2011. aastal üsna head,“ kirjutasin eelmise aasta 27. oktoobril Äripäevas ilmunud artiklis „Hoiusta kroon väga pikaks ajaks" ning soovitasin hoiustada krooni võimalikult pikaks perioodiks, sest võis arvata, et peagi hakkavad ka turud üha rohkem uskuma, et euro tuleb, mistõttu hakkavad kiiresti langema ka kroonihoiuste intressid. Nii ka juhtus. Juba kuu aega hiljem olid hoiuseintressid järsult langenud ning tänaseks on suurpankades kroonihoiuste intressid eurohoiuste intressidest kõrgemad vaid marginaalselt.

Mida siis toob Eesti liitumine eurotsooniga? Nõustun paljude nendega, kes väidavad, et mingit imerohtu euro meile ei too. Minu arvates on aga eurotsooniga liitumisel kolm käegakatsutavat tulemust.

1. ja kõige tähtsam. Seoses liitumisega võetakse ära devalveerimisspekulatsioonid. Devalveerimiskirves põhjustas ebakindlust neile ligi 150 tuhandele leibkonnale, kes on võtnud eluasemelaenu, mis reeglina on sõlmitud eurodes ning devalveerimise korral oleksid laenud läinud mitmekümne protsendi võrra kõrgemaks.

2. Eesti kutsumine eurotsooni suurendab investorite usaldust Eesti suhtes ning on oodata, et välisinvestorid hakkavad Eesti vastu suuremat huvi tundma. Kui veel mõned kuud või isegi mõned nädalad tagasi võis karta, et olukord Kreekas võib meile kahjuks tulla, siis alates tänasest võib väita vastupidist. Võrreldes Kreeka ja paljude teiste lääneriikidega on meie fiskaalpoliitika väga heas seisus ning see torkab silma. Kutse eurotsooni aitab meil seda eristumist võimendada.

3. Sisuliselt võib öelda, et ülekanderahana on euro kasutusel juba üle kümne aasta ehk euro sünnist saadik. Sularahana euro kasutuselevõtmine lihtsustab nende turistide elu, kes käivad turismireisil eurotsoonis aga ka nende eurotsoonist pärit turistide elu, kes tulevad Eestisse.

Ma ei taha nõustuda nendega, kes väidavad, et eurotsooni astudes satume vihma käest räästa alla, astume uppuvale laevale või muud taolist. Muidugi on eurotsoon rahandus- ja majanduspoliitiliselt keeruline, kuid euro näol on tegemist ühega kolmest maailmavaluutast (dollari ja jeeni kõrval). Mäletate, vähem kui kaks aastat tagasi ennustati dollarile vaat et hävimist. Täna tugevneb dollar euro suhtes nii mis mühiseb. Kes mäletab, missugune oli dollari kurss kümmekond aastat tagasi? Õige vastus on 18 krooni. Ka siis ennustati eurole kadu ja hävingut.

Euro kurss jääb edaspidigi kõikuma ning ma ei välista, et kui me ei liituks eurotsooniga, näeksime aastate pärast dollari kurssi 20 krooni ja enam, nagu sajandi alguses ka ennustati. Aga sama kindel olen ma, et dollari kurss langeb millalgi ka alla 10 krooni taseme. Neid kursse me siiski ei näe, sest meil on kasutusel euro.

Parim investeering on raha paigutamine fondivalitsejatesse

2010-05-12T13:45:00.001+03:00

Ilmselt on investeerimisfondidel õigus kui nad ütlevad, et parim viis raha paigutuseks on fondid. Aga mõttekas pole raha andmine otse fondivalitsejate kätte, hoopis mõistlikum rahapaigutuse viis oleks osta fondivalitsejate aktsiad, kirjutas investeerimisportaal MarketWatch.

Alates 1986. aasta teisest kvartalist kuni käesoleva aasta eelmise kvartali lõpuni on fondivalitsejate aktsiad olnud märkimisväärselt tulusamad peaaegu kõikidest teistest aktsiatest ning ka nende valitsetavatest fondidest.

Nii on Eaton Vance Gorupi aktsia hind kerkinud 24 aastaga peaaegu 7000 protsenti, T. Rowe Price Goup aktsia veidi alla 5000 protsendi ning Franklin Resources on kerkinud umbes 3700 protsenti.

Samade varahaldusfirmade kõige paremate fondide tootlused jäävad aga tunduvalt allapoole. Nii on Eaton Vance Worldwide Health Sciences fondi tootlus sama ajaga kasvanud umbes 1500 protsenti, Franklini Mutual Quest Fundi osaku hind kerkis peaaegu 1300 ning T. Rowe Price’i parima fondi tootlus 1200 protsenti. USA aktsiaturud (S&P 500 indeks) on selle ajaga kerkinud vaid 366,2 protsenti.

Sellel, et varahaldusfirmadel läheb paremini kui nende hallatavatel fondidel, on kaks peamist põhjust. Varahaldus on oma olemuselt väga kasumlik majandusharu ning ühtlasi viimase aja trend, mille käigus pensionivarad liiguvad ettevõtetest inimeste endi kontodele.

Enamik varahaldusfirmasid teenivad nende poolt hallatavatelt varadelt. Investeerimisfondide maht on aga kasvanud 645 miljardilt dollarilt 1986. aasta keskel 11 triljoni dollarini selle aasta veebruaris. Kui fondivalitseja haldustasu moodustab ühe protsenti varadest, siis iga miljard portfellimahu kasvu toob fondivalitsejale 10 miljonit lisatulu. Kui aga selle lisamiljardi jaoks ei palgata ei uut haldurit ega uusi analüütikuid, teeb on see 10 miljonit dollarit lisakasumit.

Edaspidi ei pruugi aga fondivalitsejate elu nii lihtne olla. Kasvanud on konkurents börsil kaubeldavate fondide poolt, mille teenustasud on aktiivselt hallatavatest fondidest väiksemad. Lisaks sellele investeerib üha enam inimesi otse aktsiaturgudele.

„Kui sa soovisid 20 aastat tagasi investeerida aktsiaturgudele ja sul polnud nii palju raha, et avada konto Merryll Lynchis, pidid ostma avatud aktsiafondi osakuid,“ rääkis MarketWachile FRB Capital Marketsi analüütik Matt Snowling. „Otseinvesteerimise taaselustumine on võtnud varasid fondidest ära,“ lisas ta.

Meil ei ole paraku eriti võimalusi varahaldusfirmade aktsiatesse investeerida, sest ühtegi neist börsil noteeritud ei ole. Üheks lähemaks võimaluseks on Rootsi varahaldusfirma East Capital Explorer, mida juhib „meie mees Havannas“ Tallinna börsi endine juht Gert Tiivas. Tõsi, ka siin pole tegemist niivõrd varahaldusfirmaga vaid börsil noteeritud East Capitali fondide fondiga.

Exploreri aktsia on Stockholmi börsil alates 2007. aasta novembrist, aga aktsia hinnal pole seni väga hästi läinud. Saja Rootsi krooniga alustanud aktsia hind oli eile 75,25 krooni.

H&M on sooja kliima suhtes külmavõitu

2010-05-11T09:22:00.000+03:00

Nii pealkirjastas eilne The Wall Street Journal loo Rootsi moerõivaste müüjast Hennes & Mauritz (H&M).

Trendikal kompaniil on kauplused 37 riigis, aga mitte ühtegi Texases ega ka Miamis. Asi pole selles, et nendes regioonides pole odavate ja trendikate rõivaste järele nõudlust. Lihtsalt H&M ei ole päris kindel, kuidas müüa riideis seal, kus on alati soe, kinnitab mainekas majandusleht.

Maailma kolmanda moerõivaste jaemüüja (käibe järgi) strateegia on edukas piirkondades, kus aastaajad vahelduvad.

„Sellises kliimas oleme me väga edukad,“ kinnitas ajalehele H&Mi USA üksuse juht Daniel Kulle. Aga mõnedes Ühendriikide piirkondades puudub talv kas osaliselt või täielikult ning me peame endilt küsima „Kuidas toimida seal?“

Olemasolevas 1900 kaupluses üle maailma müüakse enam-vähem samasugust kaupa. Alates 2000. aastast, mil H&M avas Manhattani Viiendal avenüül esimese poe USAs, on kanda kinnitatud peamiselt põhjapoolsemates osariikides. Alles 2006. aastal, kui USAs oli juba sadakond poodi, avati esimene kauplus Los Angeleses - linnas, kus paistab pidevalt päike. Nüüd on ettevõttel USAs peaaegu 200 poodi, aga väga paljudes lõunapoolsetes linnades ja piirkondades neid ikka veel pole.

Ettevõttel puudub ka korralik e-kaubandus. Internetipoe kaudu saab H&M tooteid osta vaid osades Euroopa riikides ning pole veel öelnud, millal nende riikide nimekirja lisandub USA.

Tegeliku müüb H&M ka päikesepaistelistes piirkondades nagu Hispaania ja Lõuna-Itaalia. Ettevõttel on poed ka Lähis-Ida riikides, kuid seal toimub see frantsiisi alusel. Veerand H&Mi käibest tuleb Saksamaalt, teine veerand Rootsist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ning Hollandist. Ettevõttel ei ole mitte ühtegi poodi Mehhikos, Lõuna-Aasias, Lõuna-Ameerikas ega Austraalias.

Ka sel aastal plaanitakse avada USAs 20 uut kaupust, aga vaid üks neist uues kohas – Portlandis. Ajalehe sõnul ei pruugi see aga nii jääda. Ettevõtte tegevjuhi, asutaja Erling Perssoni lapselapse Karl-Johan Perssoni sõnul näeb ta USA turul suurt kasvuvõimalust.

Reutersis andmetel soovitavad H&M aktsiat osta 15 analüütikut, 10 soovitavad seda hoida ning viis analüütikut soovitab müüa. Eelmise majandusaasta eest maksab ettevõte dividende 16 Rootsi krooni aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 3,5 protsenti. Paraku pidi dividendide saamiseks aktsionäride nimekirjas olema juba 4. mail. Aga ettevõte on omanikutulu väljamaksmist suurendanud pidevalt alates 1997. aastast, mis tähendab, et järgmise aasta dividendide saamiseks võib aktsiate soetamiseks olla praegu aeg sobiv.

Inflatsiooni kiirendavad ka toidukaubad

2010-05-10T13:01:00.002+03:00

Statistikaameti reedel avaldatud tarbijahinnaindeks oli üsna ehmatav, aprillis olid jaehinnad kerkinud aastaga 2,7 ning kuuga 0,3 protsenti. Nagu poleks masu ja kümneprotsendilist tööpuudust ollagi.

Aastase inflatsiooni peasüüdlaseks on kütus, mis kergitas transpordi hindu 11,8 protsenti. Pliivaba bensiini 95 jaehind Neste automaattanklates kerkis aastaga kolmandiku võrra 13,33 kroonilt liiter eelmise aasta aprillis kuni 17,71 kroonini sel aastal.

Kui aga vaadata tarbijahinnaindeksi kuist tõusu, siis kuuga on kõige kiiremini kasvanud toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad (hindade tõus 1,1 protsenti).

Olen umbes kolmveerand aasta jooksul jälginud üsna hoolikalt kolme toiduaine - kilepiima, keskmiselt röstitud Rootsi kohvi ning kvaliteetõlle (Saku Originaal A.Le Coqi Premium), hindade liikumist suurtes super- ja hüpermarketites. Minu hinnangul on õlle hind jäänud selle aja jooksul (alates eelmise aasta hilissuvest) enam-vähem samale tasemele või tõusnud marginaalselt. Kohvi hind on kerkinud samal ajal kuni 25, aga piima hind 50 protsenti ja enamgi.

Kui nn piima hinnasõja ajal kostus põllumeeste suust nuttu ja hala, siis praegu pole rõõmuhõiskeid küll kuulda. Tundub, et nüüd eelistatakse hoida madalat profiili. Mulle meenub 2007. aasta viimane ning 2008. aasta kolm esimest kvartalit, mil toiduainete hindade tõusuportsent oli kahekohaline (2008. aasta suvel kerkisid toidukaupade hinnad pea viiendiku võrra). Kui raadios keegi kaebas, et toidu hind tõuseb liiga kiiresti (põhjused olid globaalsed), siis kellegi põllumajanduse esindaja vastus (kahjuks ma ei mäleta, kes see oli) kõlas umbes nii, et meil on avatud turumajandus.

Seepärast suhtungi ma skeptiliselt üleskutsesse olla patrioot ning eelistada kodumaist kaupa. Tarbijad võivad ju halbadel aegadel olla patrioodid, aga headel aegadel ei ole tootjad seda mitte ning nemad tõstavad hinda nii palju kui võimalik. Ja õigesti teevad.

Ka tarbijatena peaksime mitte vaatama toote päritolu, vaid hinda ja selle vastavust kvaliteedile.

Apple võttis nutitelefonide turuosa, peamiselt Research in Motion’i (RIM) arvelt

2010-05-10T11:22:00.000+03:00

Apple müüs selle aasta esimeses kvartalis 8,75 miljonit iPhone’i ning omab kokku 16,1 protsenti globaalsest nutitelefonide turuosast. Analüüsikeskuse IDC reedel avaldatud andmete kohaselt oli RIM ainus viiest suurest mobiilitootjast, kes eelmises kvartalis turuosa kaotas.

Turuliider on endiselt Nokia, kes müüs esimeses kvartalis 21,5 miljonit nutitelefoni, mis on 56,9 protsenti rohkem, aasta tagasi. Kuna nutifonide globaalne kasv oli 56,7 protsenti, siis Nokia turuosa jäi endiselt 39,3 protsendile.

Kanada nutitelefonide tootja RIM, mille tuntuimaks reklaaminäoks on USA president Barack Obama, on 19,4protsendilise turuosaga teisel kohal võrrelduna 20,9 protsendiga aasta tagasi. Kolmandal kohal on 16,1protsendiga Apple, kes müüs esimeses kvartalis 131,6 protsenti rohkem iPhone’i kui aasta tagasi. Eelmisel aastal oli Apple’i turuosa 10,9 protsenti.

Neljandal kohal asuva Taivani tootja HTC nutitelefonide müük kasvas 73,3 ning viiendal kohal oleva Motorola müük 91,7 protsenti. Ülejäänud tootjad müüsid selle aasta esimeses kvartalis 23,6 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Väärtusinvestori maakleril on väga igav

2010-05-10T09:13:00.002+03:00

Väärtusinvestor Tom Russo arvab, et maakleril, kes teostab tema tehinguid, on sama igav kui Wall Streeti nõudepesumasina parandajal. Ta ootab ja ootab, aga telefon heliseb haruharva, kirjutab The Wall Street Journal.

Russo varahaldusfirma Gardner Russo & Gardner, kes haldab nelja miljardi dollari suurust investeerimisfondi, maksab kauplemistasudeks miljon dollarit aastas. Võrdlusena võiks tuua varahaldusfirma Galleon Group, mille asutaja Raj Rajaratnam arreteeriti möödunud aastal süüdistatuna insaidertehingutes, tunnistas kunagi, et maksis maaklerfirmadele 250 miljonit aastas.

„Minu maakler on ilmselt kõige üksildasem inimene Wall Streetil,“ lausus Russo majanduslehele. „Me ei ole Wall Streeti suuremad sõbrad, sest me genereerime nii vähe komisjonitasu,“ lisas ta ja tunnistas, et tasud ulatuvad miljoni dollarini vaid väga aktiivsetel aastatel.

Fondi kaks suurimat investeeringut, Warren Buffetti Berkshire Hathaway ja Nestle on soetatud vastavalt aastatel 1983 ning 1988. Russo sõnul pakuvad mõlemad investoritele atraktiivset väärtust, mistõttu ei kavatse ta neist niipea loobuda.

Berkshire aktsia hind kerkis eelmisel aastal 30, Nestle aktsia 46 protsenti. Nestle aktsia tulusus (aktsia hinnatõus pluss dividendid) on viimase 20 aasta jooksul keskmiselt 12 protsenti aastas. Veel kuulub fondi suuremate investeeringute hulka Goldman Sachs ja General Electric. Kolm suuremat investeeringut moodustavad kokku 30 protsenti portfelli kogumahust.

Väärtusinvesteerimine on investeerimisstrateegia, mille kohaselt tasub osta aktsiaid alles siis, kui neid on võimalik osta fundamentaalanalüüsi põhjal leitud väärtusest tunduvalt odavamalt.

Vääriskivid asbestimaardlas

2010-05-08T10:56:00.000+03:00

Värskes ajakirjas Gems and Gemology kirjeldatakse demantoide Itaalia leiukohast nimega Val Malenco. Tegemist on asbestileiukohaga ning koos selle tooraine kaevandamisega saadi ka vääriskive. Praeguseks on asbesti kaevandamine lõpetatud ning ka demantoidide leiud on seal muutunud väga haruldasteks.

Demantoid on haruldane roheline granaat. Reeglina on granaadid üsna tavalised. Kui tumepunaseid almandiine müüakse ka meil lausa tänaval, siis roheline demantoid on väga kallis vääriskivi - samas hinnaklassid rubiinide, safiiride ja smaragdidega.

Demantoidid avastati 19. sajandi keskel Venemaal Uraalides.

Garmin võib taas tõusta

2010-05-07T14:47:00.001+03:00

Mina tean vähemalt viit inimest, kes on mingil ajal investeerinud navigatsiooniseadmete tootja Garmin aktsiatesse. Ettevõtte eelmise aasta aastaraamatu andmetel on Garminil 293 aktsionäri. Kuna tegemist on Kaimani saartel registreeritud ettevõttega, siis on tegemist ilmselt kliendikontodega ning number ei peegelda tegelikku aktsionäride arvu. Kuna Garmini näol pole tegemist mingi rahvaaktsaiga, siis usun, et jaeinvestoreid on ettevõttel siiski üsna vähe, mistõttu oletan, et tuhande elaniku kohta oli Garminil kolm aasta tagasi kõige rohkem just eestlastest aktsionäre.

Kas nad ka täna alles on, selles ma kahtlen. 2007. aasta lõpus tõusis Garmini aktsia hind üle 120 dollari taseme, täna on väärtpaberi hind 33 dollarit. Kolmapäev oli investoritele taas halb, sest aktsia hind kukkus kvartalitulemuste peale 8,8 protsenti.

Navigatsiooniseadmete tootja sai kasumit 38 USA senti aktsia kohta võrrelduna analüütikute oodatud 42 sendiga ning käive kahanes 1,3 protsenti 431,1 miljoni dollarini. Analüütikud ootasid kvartalikäibeks 484,5 miljonit dollarit.

Ehkki tegemist on personaalsete navigatsiooniseadmete toomise turuliidriga, on turg muutunud ülerahvastatuks, kirjutab investeerimisleht Barron’s. Google’i Android pakub mobiiltelefonidel tasuta navigeerimist ning see on muutumas standardiks. Lisaks sellele on paljudele autodele navigatsiooniseadmed juba algselt olemas, mis tähendab, et Garmini ja TomTomi seadmeid pole vaja enam osta.

Ettevõte ise süüdistas müügi languses jaemüüjate laoseisu vähendamist ning lubas, et edaspidi jälgivad nad tähelepanelikumalt nii nõudlust kui ka laoseisu. Seepärast ei alandanud ettevõte ka aastaprognoosi.

Masinatel ütlesid närvid üles

2010-05-07T12:11:00.000+03:00

Kreeka sündmustest tingitud närvilisus oli eile nii suur, et arvutitel ütlesid närvid üles. Nii võib iseloomustada eile õhtul toimunud dramaatilisi sündmusi Wall Streetil.

Poolteist tundi enne börsipäeva lõppu kukkus Dow Jonesi tööstuskeskmine 998,5 punkti ehk 9,5 protsenti. Tegemist on maailma tuntuima aktsiaindeksi ajaloo suurima langusega punktides. Dow komponentidest kukkus tarbekaupade tootja Procter & Gamble’i aktsia hind päevasiseselt 37 protsenti ning seda aktsiat peetakse osaliselt päevasisese krahhi üheks peasüüdlaseks.

Kaose algpõhjus on küll praegu veel teadmata, aga seda võib küll öelda, et algul müügi-, hiljem ostulaviini põhimiseks vedajateks olid nn elektroonilised kauplejad. Tegemist on arvutiprogrammidega, mis ostavad ja müüvad väärtpabereid ülitihedal sagedusel. Tänane New York Times kirjutab, et automaatne kauplemine moodustab juba 50 kuni 75 protsenti USA aktsiate igapäevasest kauplemismahust. New Yorgi börsi (NYSE) kauplemissüsteem ei suuda aga nii kiiret kauplemist hallata ning täna toimub 60 protsenti New Yorgi börsil noteeritud aktsiatega kauplemisest väljaspool NYSEt teistel elektroonilistel börsidel. Nii mitmedki kirjeldasid eile õhtul toimunut, et New Yorgi börsil lihtsalt ei olnud võimalik tehingukorraldusi täita.

Eilsed indeksite liikumised olid dramaatilised, aga veel dramaatilisemad olid paljude aktsiate hinnad. Tänane The Wall Street Journal kirjutab, et vähemalt kaheksa Standard & Poor’s 1500 indeksi koosseisu aktsia hind kukkus päevasiseselt ühele USA sendile ehk sisuliselt 100 protsenti. Nende hulka kuulusid näiteks õlletootja Boston Beer (teeb väga head õlut), mille hind kerkis päeva lõpuks tagasi 55,82 dollarile (hinnalangus 0,66 protsenti).

Kõige suuremateks kannatajateks olid need investorid, kes olid aktsiatele pannud peale nn limiitorderid. Soovitavad ju paljud investeerimisnõustajad aktsiakaotust mitte liiga suureks lasta ja aktsia hinna kindlale tasemele langedes ära müüa. Kuna aga aktsiate hinnad kerkisid eile sama kiiresti tagasi, on nn stop loss orderid kehtestanud investorid tänaseks oma aktsiatest ilma.

Näiteks nendel, kel oli Procteri aktsia stop loss order 50 dollaril, sooritati mehaaniliselt tehing, sest aktsia hind kukkus päevasiseselt 39,97 dollarile. Investorid kaotasid aktsia müügiga raha, aga aktsia hind kerkis päeva lõpuks 60,76 dollarile. Sisuliselt on tegemist kahekordse kaotusega.

Mis õpetuse võiks eilne kaos anda väikeinvestorile? Vastus on väga lihtne ja selge. Ei ole mingit mõtet paanitseda ning aktsiate hindu hinge kinni pidades igapäevaselt jälgida. Ega Procter & Gamble ei olnud eile õhtul kolmveerand kümme (meie aja järgi), mil ettevõtte aktsia hind kukkus 40 dollarile, kehvem ettevõte kui tund aega varem või tund aega hiljem, mil aktsia hind oli 60 kroonil.

Ehkki närvilisus jätkub, annab korrektsioon (ausalt öeldes mina olen oodanud seda korrektsiooni pikisilmi) võimalus julgetel taas odavamalt aktsiaid osta. Kreekas on ju veri tänavatel ka otseses mõttes. Nagu olen varemgi öelnud, tasub praeguses üsna ebakindlas majanduslikus olukorras osta korralikult dividende maksvate suurte ettevõtete aktsiad.

Telekommunikatsioonigigantide Verizon ja AT&T aktsiate dividenditootlused on vastavalt 6,6 ja 6,5 protsenti. Hispaania telekommunikatsioonifirma Telefonica, mille aktsia hind on viimaste nädalatega kukkunus üle viiendiku, dividenditootlus on 6,2 protsenti. Samas suurusjärgus on kukkunud ka Itaalia naftakompanii Eni aktsia hind. Head dividenditootlust pakub ka farmaatsiagigandi Johnson & Johnsoni, Coca-Cola Co ning USA suuruselt teise naftakompanii Chevron aktsiad (dividenditootlused jäävad vahemikku 3,3 kuni 3,6 protsenti).

Meie kõigi jaoks on üks tähtsamais asju rahulik uni. Aktsiainvestor saab ka keeruliselt aegadel rahulikult magada siis, kui ta ostab aktsiad pikemaks perioodiks, vähemalt viieks aastaks. Minu kogemus ütleb, et taolise käitumise korral ei ole garanteeritud mitte üksnes rahulik uni, vaid ka aktsiaportfelli üsna korralik tootlus.

Liigne koondamine on kahjulik

2010-05-06T13:36:00.000+03:00

Möödunud kümnendi algul, kui ettevõtte käive oli langenud kahe aastaga 11 protsenti, koondas tööstuskonglomeraat Honeywell 31 000 ehk veerandi oma töötajatest, peatas uute toodete väljatöötamise ning tõmbas tagasi globaalse laienemise kavad, kirjutas eilne The Wall Street Journal. Toonane tegevus hävitas suure osa meie tööstuslikust baasist, tunnistas hiljuti aktsionäride koosolekul ettevõtte tegevjuht David Cote.

Seekordse majanduslanguse ajal käitub Honeywell teisiti. Ehkki ettevõtte käive kukkus eelmisel aastal 15 ja kasum 23 protsenti, kasutas ettevõte seekord sundpuhkusi, vähendas soodustusi ning piirdus vaid 6000 töötaja koondamisega, mis moodustab viis protsenti personalist. Samal ajal toodi turule 600 uut toodet.

Aprillis teatas Honeywell kolmeprotsendilisest käibe kasvust esimeses kvartalist ning käibe- ja kasumiprognoosi tõstmisest. Analüütikute ja ettevõtete käitumist uurivate teadlaste arvates pole tegemist juhusega. Nende sõnul on ettevõtete, kes majanduslanguse ajal piirduvad väiksemate ning eesmärgistatud koondamistega, tulemused majanduse taastumise ajal paremad kui nendel, kes koondavad massiivselt ning pingutavad sellega üle.

„Kui tahad jõuda õitsengule ei saa kokku kuivada“, rääkis majanduslehele Colorado Ülikooli professor Wayne Mascio. Ta uuris S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete majandustulemusi viimase 18 aasta jooksul ning tuli järeldusele, et neil, kes koondasid konkurentidest rohkem, olid majandustulemused ning aktsia hinna liikumine nõrgemad veel üheksa aastat pärast majanduskriisi lõppu.

Paljud juhid kardavad ka ise, et on koondamistega liiga kaugele läinud. Duke’i Ülikool ja ajakiri CFO (Chief Financial Officer ehk finantsjuht) küsitlesid mullu detsembris 542 juhti, kellest 46 protsenti tunnistas, et kriisi ajal tehtu võib tuua kahju ettevõtte pikaajalisele kasvule. Kõige sagedamini toodud kartus oli „liiga suur töötajate koondamine“.

Ka mina olen näinud lähedalt ühe ettevõtte suuri koondamisi (arvan, et koondatute protsendi järgi on tegemist ühe suurema koondajaga riigis). Juba ammu enne seda, kui otsus puudutas ka mind, arvasin (olin seda ka tuttavatele välja öelnud), et taoline suur koondamine aitab ettevõttel ilmselt masu üle elada. Aga selles, kas ettevõte elab üle ka eesseisva tõusu, ma enam kindel ei ole. Seda eriti, kui koondamisi ja palgakärpeid tehakse rapsimisi ning ainsaks kriteeriumiks on kokkuhoiunumber.

Premia Foodsi börsidebüüt osutus vähemalt 11 aasta kehvimaks

2010-05-06T09:18:00.001+03:00

Nagu märkimistulemuste põhjal võis arvata, jäi Premia Foodsi börsidebüüt väga kahvatuks. Vaid 12 esimest tehingut sooritati aktsia märkimishinnast (14,00 krooni) kõrgemal ning väärtpaberi hind sulgus samal tasemel ehk 14 kroonil. Ka aktsia käive oli esimese börsipäeva kohta äärmiselt tagasihoidlik - 2,8 miljonit krooni.

Tegemist on kõige nigelama börsidebüüdiga alates vähemalt 1999. aasta veebruarist, mil läks börsile Eesti Telekom. Varasemate aastate kohta mul kahjuks andmed puuduvad.

Eesti Telekomi börsidebüüt ongi alates sellest ajast jäänud kõige edukamaks. Esimesel börsipäeval, 11. veebruaril 1999 hüppas aktsia hind kauplemise esimestel minutitel 55,6 protsenti 132,21 kroonini. Sulgemishinnaks jäi mõnevõrra tagasihoidlikum 115,17 krooni, mis oli enam kui kolmandiku võrra 85-kroonisest märkimishinnast kõrgem. Ka Starmani börsidebüüt 2005. aastal oli tormiline. Esimeste kauplemisminutitega lendas aktsia hind 50 protsenti märkimishinnast kõrgemale. Aktsia sulgemishinnaks sai kauplemise esimesel päeval (28. 06. 2005) 62,27 krooni, mis tähendas investoritele 19-protsendilist tulu.

Edaspidine börsidebüütide edetabel on järgmine: Ekspress Grupp (20%), Tallinna Vesi (14,6%), Eesti Ehitus ehk nüüdne Nordecon (5,6%) ja Arco Vara (-2,4%).

Premia Foodsi nõrk IPO annab ka järjekordse argumendi Eesti Energia börsilemineku vastastele ja sellest on kahju.

Tallinna Veel aktsionäre rohkem kui oli IPOs osalejaid

2010-05-05T15:00:00.001+03:00

Tallinna Vee aktsionäride arv on kasvanud suuremaks kui oli ettevõtte aktsiate esmaemissiooni märkijaid.

2005. aasta mais toimunud Tallinna Vee aktsiate avalikul esmaemissioonil osales 2200 investorit. Kaks aastat hiljem, 2007. aasta aprilli alguses, oli ettevõtte aktsionäride arv kahanenud 1393 kontoomanikuni.

Selle aasta veebruaris kasvas vee-ettevõtte aktsionäride arv taas üle 2000 ning 1. mai seisuga on neil rekordilised 2406 aktsionäri, selgub Väärtpaberikeskuse andmetest.

Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna Vesi, et teeb aktsionäride koosolekule ettepaneku maksta dividende 25 krooni aktsia kohta.

Goldman Sachsi aktsia on odav

2010-05-05T09:29:00.001+03:00

Pärast seda, kui USA väärtpaberituru järelvalveorgan (SEC) teatas, et süüdistab Goldman Sachi pettuses, on investeerimispanga aktsia kaotanud viiendiku väärtusest ning ettevõtte turuväärtus kahanenud 21 miljardit dollarit. Ehkki panga fundamentaalnäitajad on konkurentidest tunduvalt paremad, on Goldman Sachsi aktsia nendega võrreldes odav, leiab investeerimisfirma Sandler O’Neill.

Tsiviilhagist tulenev kahju elab pank üle, kriminaalsüüdistuse esitamine on ebatõenäoline ning reputatsioonirisk minimaalne, sest Goldmani kliendibaasi moodustavad peamiselt institutsionaalsed investorid. Ka on Goldman konkurentidest paremini kaitstud finantsturu reguleerimisest tingitud makromajanduslike riskide eest, leiavad investeerimisfirma analüütikud Jeff Harte ning Ted Holzman.

Suurim tsiviilhagist tulenev oht võib olla see, et Goldman peab klientidele kompenseerima kahju, mis on hinnanguliselt miljard dollarit. Analüütikute hinnangu kohaselt kahandab see Goldmani praegust raamatupidamisväärtust, mis on 111,41 dollarit aktsia, 1,2 dollari ehk 1,1 protsendi võrra.

Kriminaalsüüdistuse esitamise tõenäosus on väike. Justiitsministeerium on arvatavasti sellele mõelnud. Üleminek tsiviilhagilt kriminaalsüüditusele on investeerimisfirma arvates ebatõenäoline, sest kriminaalsüüdistuse puhul on nõuded tõestamiseks tunduvalt kõrgemad (vaja on tõestada, et Goldman ja selle töötajad sooritasid kuriteo tahtlikult).

Nagu öeldud, on reputatsioonirisk ületatav, sest institutsionaalsete klientide mure on rohkem Goldmani bilanss, mis on üks sektori üks tugevamaid (kapitali adekvaatsus on 12,4% ja likviidsuspuhver 184 miljardit dollarit, mis moodustab 18,4 protsenti panga varadest). Peale selle on Goldmani näol tegemist erandliku suurpangaga, kes on saanud loa aktsiate tagasiostmiseks (selle aasta esimeses kvartalis osteti aktsiaid tagasi 2,3 miljardi dollari eest).

Väga tugevasti jääb Goldmani aktsia hinda mõjutama nn pealkirjade risk, mis tähendab tsiviilprotsessi ja uurimist käsitlevaid uudiseid. Näiteks reedel kukkus aktsia hind 10 protsenti, sest turul liikusid kuuldused kriminaalprotsessi kohta.

Kokkuvõttes usuvad Harte ning Holzman, et arvestades kapitaliturgude võimalikku tulevast aktiivsust, Goldmani juhtpositsiooni investeerimispanganduses, aktsia hinna langust ning aktsiate tagasiostmist, pole Goldmani aktsiatest hoidumine eriti mõistlik.

Kui Tarvo kirjutas eile Warren Buffetti suurtest möödalaskudest, siis Goldmani saaga tuletas mulle meelde vanameistri üht õnnestunumat tehingut, mis toimus eelmise sajandi kuuekümnendate alguses. Nimelt esitati petukahtlus praegusele kindlustus- ja pangakaardikompaniile American Express, mille tulemusena kaotas aktsia hind üle poole oma väärtusest. Seepeale hakkas aga Buffett ettevõtte aktsiaid lausa paaniliselt kokku ostma. Tänase seisuga omab Buffetti juhitud Berkshire Hathaway 13,1 protsenti American Expressi aktsiatest.